KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 11

Kasinuspoliitika oli viga Kogemus on kahest otsustamisveast kindlasti suurem kurja juur. Alustame kasinusest. Tänane konsensus kinnitab, et eelmise kümnendi finantskriisi lahendamine kasinuspoliitika kaudu oli viga. Miks käitusid Rootsi pangad Baltikumis finantskriisis nii karmilt? Lihtne on siin näha poliitilist või kultuurilist narratiivi, kuid põhjus on proosalisem. Rootsi 90. aastate panganduskriisi kasutati mentaalse mudelina finantskriisi lahendamisel. Pole ime, kui pangad pöördusid finantskriisis teada-tuntud lähenemiste juurde. Kuid Rootsi ja globaalse finantskriisi vahele jäi 15 aastat. Tuleb vaid tõdeda, et otsustajad orjavad harjumust, sest spetsiifilise situatsiooni keerukas analüüs nõuab väga palju energiat. Aju tarbib suurima osa inimkeha energiast ja seepärast kasutame otsustamiseks kirvereegleid ning võrdlusi. Situatsiooni analüüs käib energeetiliselt üle jõu. Tulemuseks on kogemuslikud otsused, mis halvimal juhul võimendavad kriisi.

kuulutada ei unune. Juba Adam Smithi sulest pärineb küsimus, miks riigid reserve ei kogu või teisisõnu, miks riigid üldse peaksid laenama. Miks räägime riigivõla suurusest, mitte varakambri kulla kaalust? Viimasest saab lugeda vaid „Saja rahva lugude“ muinasjutusarjas. Mida teha koroonakriisis? Esiteks tuleb mõista, et lähimineviku õppetunnid pärinevad teisest ajast ning neid ei pea automaatselt ja mõttelaisalt rakendama uues olukorras. Samas tasub tagasivaadet pikendada aastasadadele või -tuhandetele. Teiseks tuleb aru anda, et kriise põhjustab sotsiaalne karjamentaliteet. Paradoksaalselt peetakse lääne ühiskonna edu aluseks individualismi ja sõjakust, mis õnneks väljendub ka ideede võitluses, mitte ainult relvade ekspordis. Kõige ohtlikum on kooris laulda hosiannat kasinusele või põlevate silmadega jutlustada laenuvõtmise hüvedest.

Esiteks tuleb mõista, et lähimineviku õppetunnid pärinevad teisest ajast ning neid ei pea automaatselt ja mõttelaisalt rakendama uues olukorras.

Sakslaste kasinust kirjeldatakse eepilistes mõõtmetes. Finantskriisi kontekstis osutatakse Weimari hüperinflatsioonile, kuid jällegi tuleks põhjust otsida otsustajate elukogemusest. Saksamaa ühinemisarve 90. aastatel muutis rikkamad liidumaad igasuguse laenamise vastu hüperallergiliseks. Finantskriis ähvardas postkasti arvetega ära ummistada. Pole siis ime, et Merkel käitus nii, nagu ta käitus. Jällegi, kogemus oli uues olukorras halb teejuht. Lugulaulu vaenulikkusest laenamise vastu saab veeretada veel pikemalt. Kuningate komme sõdimiseks laenata ja seejärel end maksejõuetuks

Boris Johnsonit süüdistatakse UK meedias põhimõttelageduses. Kuid ajaloolaste hinnangul polegi kõige edukamatel UK peaministritel läbi aastasadade olnud kindlaid seisukohti. Valijad nõustuvad Johnsoni eklektilise lähenemisega poliitikale. Siit ka vastus pealkirjas toodud väitele. Fons Trompenaarsi kuulus näide vormelimaailmast õpetab, et kiiruse kasvades teatud piirini suureneb turvalisus tänu paremale juhitavusele. Teisisõnu, kasinus ja laenamine pole vastandid. Mõlemat võib rakendada samaaegselt. Kunst on seda teha õigel ajal, õiges kohas ning õiges mahus. Eesti riik kubiseb näidetest ja võimalustest.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

10


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.