KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 20

Vabadus ei kehti kõigile Olgugi et mitmete ettevõtete kriisiaegne käive jäi samale tasemele kriisieelse ajaga või näitas isegi tugevat kasvu, tuleb kaugtöö võimalusi vaadelda sektoripõhiselt. Kõik ettevõtted pole kaugtöö silmis loodud võrdseteks. Pandeemia mõjus hävitavalt nendele sektoritele, kus kliendile ei olnud võimalik pakkuda väärtust digitaalselt, näiteks majutus, lennutransport või asukohast sõltuv meelelahutus. Kindlasti soosib kaugtöö eelkõige neid, kelle põhiliseks töövahendiks on arvuti (nn teadmustöötajad). Praegune hetk on hea stardipositsioon peamiselt kaugtööd viljelevatele organisatsioonidele. Kui kogu organisatsioon on juba eos ehitatud selliselt, et kontorit pole vaja, puudub ka vajadus ulatuslikeks ümberkorraldusteks. Lähiaastail näeme kindlasti selliste organisatsioonide muutumist normiks väikeste ja keskmiste ettevõtete segmendis. Küll aga on sellise töömudeli eelduseks töötaja ja tööandja vaheline usaldus, milleta võib kodust töötamine keerukaks osutuda. Just mõlemapoolse usalduse tagamine ongi üks suuremaid proovikivisid kaugtöö vallas. See omakorda mõjutab positiivses suunas nõudlust sektorites, mis aitavad usaldust tagada (nt küberturvalisuse, IT riskianalüüsi jms teenuste pakkujad). Ootuspäraselt jääb revolutsioon kesiseks valdkondades, kus töötaja kohalolu on määrava tähtsusega ja töö iseloomu arvestades oluline, näiteks kultuuriasutuste, restoranide ja konverentsikeskuste puhul. Ent täiesti puutumata ei jää needki valdkonnad: nt toidu kojuveo populaarsus pigem jätkab kasvamist, väiksemaid konverentse ja seminare korraldatakse juba praegugi veebis (see võimaldab kaasata rahvusvahelisi esinejaid ja kulusid kokku hoida) ning jätkub ka mäluasutuste digimuutuste teekond. Muutusi ei saa tagasi pöörata Oleme jõudnud punkti, kust tagasiteed enam pole. Muutunud olukorra tõttu on paljud ettevõtted tänaseks oma töö ümber korraldanud, muu hulgas eelistatakse suurematele kontoripindadele väiksemaid või suisa loobutakse neist. Järjest enam tasutakse töötajatele ka kodukontori sisseseadmise eest, et kaugtööd veelgi enam soosida. Kõik see on tähendanud nii protsesside ümberkorraldamist kui ka investeeringuid (tööjõudu, tehnoloogiasse, juhtimisse, protsessidesse, tarkvarasse). Ka töötaja seisukohast on olukord kardinaalselt muutunud. Näiteks on kolitud soodsamatele ja suurematele pindadele teistes linnades, kus elukvaliteet on parem. On leitud paremaid võimalusi töö, eraelu ja isikliku arengu ühildamiseks. Loogiline on eeldada, et kui pendel on mõlemas äärmuses ära käinud, saabub ka tasakaalupunkt. Mõnele tähendab see täielikult kaugtööle üleminekut, teistele hübriidmudelit ja osadele kindlasti ka täistööajaga kontoritööd. Märksõnaks on paindlike lahenduste pakkumine ja kasutamine. Näiteks pereinimesed eelistavad ehk täiskohaga kontoris töötamist, kui nad ei saa kodus süveneda ja tööle pühenduda. Populaarsemaks muutub osaline tööaeg (neljapäevane töönädal või kuuetunnine tööpäev) ja alternatiivsed töö struktureerimise võimalused (nt projekti- ja tulemuspõhine töötamine).

19

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.