KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 25

Ksenia:

Ida-Virumaal esindatud ettevõtete mitmekesisus, suurus, kapitalistruktuur ja piirkonna eripära tekitavad vajaduse tervikliku konsultatsiooniteenuse järele, kaasates väliseid spetsialiste. On vaja näiteks juriidilist tuge, maksu- ja finantsnõustamist ning abi investeeringute saamisel ja ka auditeerimise juures. Seda me KPMGs teemegi, aidates nii omalt poolt kaasa piirkonna arengule.

Village ja SME Access Setomaal, SaveSmart Võrumaal jne, aga Ida-Viru maakond on minu meelest tänu tööstusele teistest üks samm ees. Millised on teie silmis 2010. aastal asutatud SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse (IVIA) suuremad saavutused ja ja millised on tulevikuplaanid?

Rääkige lähemalt Narva tööstuspargist. Milliseid võimalusi see ettevõtjatele pakub?

Vadim: 10 aasta jooksul oleme ehitanud infrastruktuuri 250 hektarile ja kaasanud investeeringutesse miljoneid eurosid, umbes 70% kogu rahastamisest, enamik Euroopa fondidest. Panustame palju IVIA turundamisse ja tutvustamisse sotsiaalmeedias. Meie praeguse ja järgmise aasta plaanid on tööstusparkide territooriumide arendamine, uute ettevõtete tootmisprotsesside kiirendamine ja nüüdisaegse tööstusinkubaatori hoone ehitamine Narva. Sellest projektist saab välisinvestorite stardiplatvorm. Nende seas, kes tunnevad huvi välismaiste tootmisettevõtete saabumise vastu Eestisse, on alati neid, kes sooviksid äri Euroopas alustada üüritud pindadel ja projekti edenedes jõuda oma tootmise ehitamiseni. IVIA tahab tootmisettevõtetele ehitada tänapäevaste tootmis-, haldus- ja abiruumidega hoone. Kompleksi kogupindala on umbes 11 000 m², mis mahutab 8–10 tootmisettevõtet. Inkubaatori osana plaanime luua automatiseerimise, robotiseerimise ja tehisintellekti tehnoloogia keskuse. Siia piirkonda tulevad ettevõtted tahavad luua uusi automatiseeritud tootmisrajatisi ja nende jaoks on vaja sellist testimisbaasi.

Vadim:

Esiteks pakume ettevõtetele oma territooriumil füüsilist asukohta. Kui ettevõte otsustab paigutada tootmisüksused siia, kus meil on olemas kogu vajalik tehniline infrastruktuur, siis aitame neil õigusaktide raames tehase käivitada võimalikult lühikese aja jooksul. Teisalt abistame ettevõtte registreerimisel, konto avamisel, rahastuse kaasamisel, investoritega töötamisel ja toetuste saamisel. Meie ülesanne on toetada neid, et nad saaksid kiiresti tõhusat tootmist alustada, vähendades investeeringute ja kasumi vahelist ajavahet. Näiteks võivad ettevõtjad, kes on saanud elektroonilise elamisloa, siin oma firma avada ja juhtida seda Peterburi kontorist lahkumata.

Mida koroonakriis on ettevõtetele õpetanud?

Ksenia:

Ksenia: Jah, paindlikkus ja leidlikkus, nutikas ümberorienteerumine võimaldab ettevõtetel olla nii kriisi ajal kui ka pärast seda tipus. Pandeemia kriisi ajal purustasid paljud ettevõtted oma tarneahelad – Hiina tehased seisid pikka aega suletuna, logistikateenuste hinnad kerkisid mitu korda, Suessi kanal blokeeriti... Seetõttu hakkasid Euroopa Liidu tootmisettevõtted tarnijaid otsima siit, Euroopa Liidust. Ja KPMG kliendid, Ida-Virumaa ettevõtted, said rohkem päringuid ning müük ja tellimused kasvasid. Siinsete ettevõtete paindlikkus tähendas operatiivset tootmise suurendamist ja Ida-Virumaa tuli sellega suurepäraselt toime.

Kui suur on Ida-Virumaal tegutsevate Eesti ettevõtete osakaal? Mis te arvate, kas see muutub järgmise 5, 10 või 25 aasta jooksul?

Vadim: Ida-Viru maakonna ettevõtete osakaal moodustab ligikaudu 6–7% kõikidest Eesti ettevõtetest. Seda pole palju. Meil on tööstuspiirkond ja kohalikud inimesed on harjunud töötama suurtes ettevõtetes, kus on sadu või isegi tuhandeid inimesi ja kus nad on ise osa suurest tehnoloogilisest protsessist. See piirab aga uute väikeettevõtete loomise võimalusi. Mujal mõtlevad inimesed teisiti ja ehitavad kogu väikeettevõtte keti algusest lõpptulemuseni välja. Aga Ida-Virumaa regiooni panus riigi SKTsse on juba 12%. Lisaks oleme ainus positiivse kaubandusbilansiga maakond Eestis ja ekspordi osakaal lähiaastatel üha kasvab. Võttes arvesse Ida-Virumaal tegutsevate ettevõtete tulevikuplaane, tõuseb meie osakaal riigi tööstussektoris pidevalt.

Lisan veel, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni piirialade vaheliste suhete arendamiseks on olemas spetsiaalne programm, mis määratleb äri väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise peamise ja prioriteetse tegevusvaldkonnana. Ja kõik algabki sellest, mida teeb SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA), mis arendab Narva tööstusparki. Ehk et see kiirendab ärikontaktide loomist, parandab ettevõtluskeskkonda, infrastruktuuri ning era- ja avaliku sektori koostööd. Vadim ja tema kolleegid IVIAst annavad programmi suure panuse, et ettevõtjad saaksid teavet ja kontakte. Programmi raames töötatakse teisteski piirialades välja omaette projekte, näiteks Active

Vadim: Ettevõtted on õppinud olema paindlikumad ja see ei kehti ainult suurenenud digiteerimise ja kaugtööle ülemineku kohta, vaid paljud on avastanud ka täiesti uue ärivaldkonna ja turu. Toon näiteks ühe meie kliendi, kes tegeles enne kriisi peamiselt ekspedeerimisega. Pandeemia ajal läks nende äri arusaadavatel põhjustel langusesse, aga neil õnnestus leida väljapääs. Nad kohanesid kiirelt ja hakkasid hooldama angaarides seisvaid õhusõidukeid – lennud olid ju tühistatud. See on vaid üks paljudest näidetest, kuidas avatud mõtlemine ja paindlikkus kasuks tulevad.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

24