KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 27

Joel Zernask KPMG Balticsi partner ja maksuteenuste juht

Tervisekriis on pannud paljude riikide rahanduse ja maksunduse suurte küsimuste ette. Mida praeguses olukorras oodata, rääkis Foorumile KPMG partner ja maksuteenuste juht Joel Zernask.

Paratamatult on Covid-19 löönud suure augu riikide eelarvesse. Kas maksutõus on Eestis lähiajal vältimatu? Inimestel on jäänud viimase aasta jooksul palju raha kulutamata ja majanduses on pigem oodata pandeemiajärgset tarbimisbuumi. Tõenäoliselt vallandubki pärast koroonaviiruse kontrolli alla saamist tarbimislaine, mis toob kaasa riikide maksutulude kiire kasvu. Mulle tundub, et riigikassa täitmiseks ei pea ilmtingimata planeerima maksutõusu. Laias laastus suureneb maksukoormus nagunii vaikselt. Teatud osa toetusteks jagatud rahast ja võlast katab aktiivsem tarbimine, kust laekub riigile käibe- ja aktsiisimaksu ning ettevõtte tulumaksu. Kusjuures tarbimise mõju on silmapilkne, kuna käibemaksu ja aktsiisitulusid lüüakse kokku kuude kaupa. USA rahandusministeerium pakkus OECDs välja, et minimaalne ettevõtete tulumaksumäär võiks olla terves maailmas vähemalt 15%. Kas see mõjutab Eestit ja kas see on märk suurematest muudatustest maksude vallas? Eestist ei ole palju ettevõtteid, kellele kohalduks suurfirmadele mõeldud maksumäär, kuid kindlasti on see märk sellest, et mõeldakse muudatustele. Taustal on ka Euroopa soov ühtlustada maksupoliitikat, mis pole regiooni globaalse konkurentsivõime mõttes isegi halb mõte, ehkki praktikas on see keeruline. Sarnaste maksutingimuste puhul kaotavad väikesed riigid rohkem, sest suurema majandusega riikidel on gravitatsioonijõudu rohkem ja väiksema riigi pidamine on proportsionaalselt kallim. Ühiskond vajab samu teenuseid, ent kui nende tarbijaid on vähem, siis lähevad teenused riigile rohkem maksma. EL vaatab oma plaanides kahte eesmärki: et süsteem oleks kergemini administreeritav ning läbipaistev. Juhul kui tulevad muudatused, siis peab Eesti teatud aja jooksul praegusest tulumaksusüsteemist ilmselt loobuma, sest kahte süsteemi pole võimalik pidada. Ükski maksumaksja muidugi ei kurda, et maksud on madalad, aga kas Eestis on valdkondi, mis on alamaksustatud? Ja kas teisal on maksud jõudnud taluvuse piirini? Kui meie praegune tulumaksusüsteem 2000. aastal loodi, siis oli eesmärk meelitada siia kiiresti investeerima Skandinaavia ettevõtteid, kes tooksid kaasa oma ärikultuuri ja -tegemise oskused. Maksundus oli orienteeritud kapitalimahukatele ettevõtetele, sest puudu oli kapitalist, mitte tööjõust, mis oli väga odav. Nüüd on hoopis vastupidi – kapitali piisab, kuid töötajaid napib.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |

26