KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 28

Selge on see, et Eestist ei saa kunagi suure mahuga tootmismaad. Meil on küll tasemel puidu- ja toidutööstus, laevaehitus ja veel mõned sektorid, aga Eesti võimalus on siiski pakkuda kõrge lisandväärtusega teenuseid näiteks tarkvaraarenduses ja biotech’is. Siin tulevad mängu tööjõumaksud, mis ei ole statistiliselt võetuna Euroopas ülemäära kõrged, aga just suurt väärtust loova tööjõu kaasamisel löövad maksud üle pea kokku. Sotsiaalmaksu puhul tuleb mõelda, kas kõiki töötamise vorme on mõistlik kindla määraga maksustada. Eesti proovis varem hoiduda erisustest, kuid füüsilise isikute tulumaksustamine pole sugugi enam nii lihtne kui aastaid tagasi, võtame kasvõi maksuvaba tulu arvestamise. Kindlasti ei ole meil alamaksustatud valdkondi. OECD ja Euroopa Komisjon näitavad küll näpuga, et miks Eestis nii madal varamaks. Kuid see maks on terminatiivse iseloomuga ehk võib tekkida olukord, et inimene peab maksu tasumiseks sellestsamast varast loobuma. Palju inimlikum ja efektiivsem on maksustada lisandväärtust (nt tulu ja tarbimine) selle tekkimise või toimumise hetkel, selle asemel et koorida maksu passiivselt varalt. Maailm muutub. Isikliku eluaseme, auto ja suvila soetamise asemel kasutatakse üha enam lühiajalise rendi võimalust. Kulud kaetakse tuluga, mis juba kuulub maksustamisele, lisaks tasutakse käibemaksu ning teenuse osutamisest tekkiv kasum on omakorda ettevõtja tasandil maksustatav. Ja miks peaks käegakatsutavatesse varadesse investeerimine olema kõrgemalt maksustatud kui

Maksuregulatsioon on päris elust sageli aastaid või isegi terve kümnendi maas. Krüptovarade puhul ei ole paljud riigid suutnud seni lahti mõtestada, kas tegu on raha või varaga. 27

finants- või krüptovarasse investeerimine? Seega minu meelest ei peaks Eesti minema vara maksustamise teed. Kas meil võiks maksude kogumine olla parem? Eestis on küllaltki hea maksudistsipliin, aga parandamise ruumi siiski on. Toon näite: pole saladus, et siin-seal töötatakse mustalt, sest tööjõule ja tarbimisele kehtivad maksud on liiga suured. Selleks et ettevõtja saaks 100 eurot kätte, tuleb küsida kliendilt üle 200. Riik võiks viia maksustamise talutavale tasemele, et tekiks motivatsioon töötada nii, et maksud saavad tasutud. Selles mõttes on ettevõtluskonto süsteem hea algus õiges suunas. Toon siis kõrvale piirikaubanduse maksustamise, kus oli palju poliitilisi kirgi, aga alkoholi- ja diislikütuseaktsiisi langetamine tõi tagasi laekumised põhjapiiril ja vähendas raha väljavoolu lõunapiiril. Me ei ela vaakumis, vaid konkureerime naaberriikidega ning maksutulu saamiseks tuleb väga täpselt jälgida ja sihtida maksumäärasid. Nii läks ka nimetatud aktsiisidega, sest riigi tulude kasvu maksumäärade langetamisest võib väljendada üheksakohalise arvuga. Nagu ettevõtluses ei saa hinda tõstes alati suuremat kasumit, ei saa ka riigi eelarvepoliitikat juhtida konkurentsi arvestamata. Saksamaal kehtis ajutiselt 2020. aasta teisest poolest pandeemia tõttu madalam käibemaks (19 asemel 16%). Kas ajutised maksumuudatused on asi, millele mõelda majanduse elavdamise mõttes? Nagu öeldud, on Eesti regionaalses maksukonkurentsis teiste riikidega. Kas on mõistlik tarbimisbuumi ennustades käibemaksu tõsta või langetada? Esiteks on ajutine maksutõus halb mõte seetõttu, et ajutised asjad kipuvad olema igavesed. Teiseks: kui maks tõuseb, siis tarbija ei ole rumal, vaid leiab kauba hankimiseks teisi võimalusi, kasvõi internetikaubanduse kaudu. Kolmandaks oleks pärast piiranguid pisukestki värsket õhku saavat ettevõtjat eriti rumal maksudega kägistada, sest kannatab nii ettevõtja kui ka maksutulu. Ilmselgelt on ajutine maksutõus halb, aga sama käib ajutise langetuse kohta. Makse tuleb juhtida ülimalt tähelepanelikult. Nii nagu firmad teevad oma hinnamuudatusi läbimõeldult, peab ka riik kaaluma, kuidas oma teenuste eest küsitavat n-ö hinda kujundada. 2009. aastal, eelmise majanduskriisi aegu tõusis käibemaks 18 pealt 20%le ja see ei olnud ajutine. Kas käibemaksumäär on optimaalne ja kas võiks rohkem olla erisusi, nii nagu on praegu näiteks raamatutel? Enamik käibemaksu erisustest, kui võtame näiteks toiduained või mõne muu kaubagrupi, on populistlikud, sest valdav osa neist ei jõua tarbijani. Näiteks kui langetada beebimähkmete käibemaks 15% peale, siis sellest 5%st jõuab tarbija-

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.