Viljar Alnek KPMG Balticsi riskinõustamise valdkonna juht
Pettused on ärimaailmaga ikka kaasas käinud ja õnneks on igasugustest skeemidest-petturitest ka meedias üha enam juttu. Ülemaailmsete uuringute järgi läheb suurusjärgus 5% ettevõtete tulust (üle 4 triljoni USA dollari) iga aasta petturite taskusse. Foorum vestles sel teemal lähemalt KPMG riskinõustamise valdkonna juhi Viljar Alnekiga. See 5% ei tähenda muidugi automaatselt, et iga ettevõte kaotab nii palju, mõned kaotavad rohkem, teised vähem. „Loomulikult ei ole pettuste kohta ülitäpset statistikat – põhimõtteliselt saame seda teha ainult nende pettusejuhtumite ja petturite pealt, kes on vahele jäänud. Eks iga ettevõte võib enda tulu ja ülemaailmse kadude hinnangu järgi arvutada, kui suur see miinus võib olla,” ütleb Viljar Alnek, lisades, et koroonakriis on pettustele hoogu juurde andnud. Kui Eesti meedias käsitletakse praegu enam eraisikutele suunatud pettuseid, siis tegelikult tekitavad suurimat kahju skeemid, mille fookuses on ettevõtted. Pettuste liigid Alneki sõnul saab ettevõtetele suunatud pettuste puhul selgelt eristada kahte liiki pettusi: ettevõttesiseseid ja -väliseid ja siin on hädavajalikud kindlad kontrollimehhanismid. Levinud on maksepettused, millest omakorda on praegusel ajal üks sagedasemaid ärikirjade kaaperdamine (business e-mail compromise). Sellele pettuseliigile eelnevad reeglina edukad küberpettused, millega on suudetud läbi lõigata näiteks suhtlus tarnijaga (töötajad arvavad, et suhtlevad endiselt temaga, ent tegelikult on vastaspooleks petturid).
| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |
32