KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 34

I nimesed, palun ärge osalege skeemides, kus teile garanteeritakse kahekohalist aastast tootlust (rääkimata suuremast) – 99,9% juhtudest on sel puhul tegu petuskeemiga! „See on klassikaline võltsarvete esitamise skeem. Ühel hetkel saabub info, et „meie pangarekvisiidid on muutunud, palun tehke uus makse uute andmetega“. Eestiski on päris paljud ettevõtted sellise pettuse ohvriks langenud,” selgitab ta. „Kui selline makse on juba tehtud, on selle tagasipööramine väga keeruline – see on võimalik vaid juhul, kui reageerida kahtluse ilmnemisel välkkiirelt, võtta kohe ühendust panga ja politseiga ning üritada kahtlane makse peatada. Eestist välja liikumisel on selle makse tagasipööramine ja raha tagasi saamine enamasti juba ebarealistlik.” Samuti on ettevõtete pihta suunatud pettuste osas levinud rahapesu skeemid. Näiteks on Eestis juba paar aastat kasutatud petuskeemi, kus Eesti juriidilise isiku juhtide või omanikega võetakse ühendust ning palutakse läbi nende raha liigutada. “Keegi võtab ettevõttega ühendust ja räägib, et neil on äsja loomisel äriühing või on ajutised raskused pangakontoga, ning palutakse teatud makseid läbi teie juriidilise isiku liigutada. Heal juhul lubatakse ka mõõdukat tasu, halval juhul ei pakuta sedagi. Sellisel juhul tasub alati kümme korda mõelda, eriti kui tegu on välismaksetega, sest väga tihti võib nende taga olla rahapesuskeem ning neis osalemine (ka teadmatusest) võib tuua karmid karistused,“ lisab Alnek. Lihtsamad näited välistest pettusest, mis on praegu väga aktuaalsed, on investeerimisskeemid, kus pakutakse osaleda. Need on enam levinud eraisikute seas, ent on teada ka ettevõtteid, kes on õnge läinud. Samas võib ka ettevõttesisese pettuse risk tunduvalt suureneda, kui mõni töötaja on eraisikuna pettuse ohvriks langenud ja seetõttu motiveeritud mistahes viisil oma rahalist olukorda parandama. Alnek hoiatab: „Inimesed, palun ärge osalege skeemides, kus teile garanteeritakse kahekohalist aastast tootlust (rääkimata suuremast) – 99,9% juhtudest on sel puhul tegu petuskeemiga!”

33

Ettevõttesisesed pettused Kui väliste pettuste puhul on nii süüdlane kui kannataja enamasti selge, siis ettevõttesiseste juures peaks eristama, kas seda teevad töötajad või on sellega seotud ka ettevõtte juhtkond. „Kõige sagedasemad on siin mõlemal juhul vargused ja varade kõrvaldamine, samuti korruptiivsed skeemid, näiteks koostöö ebaausate partneritega ja selle tulemusel millegi kallimalt ostmine või odavamalt müümine,” ütleb KPMG riskinõustamise valdkonna juht. Juhtkond peaks siinkohal olema ettevõtte kaitsja ja kontrolli teostaja, kuid paraku on juhtumeid, kus juhid ise üritavad petta kas iseseisvalt või koostöös ebaeetilise ettevõttega, nii et lõpuks on omanikel ettevõttest järel varatu juriidiline keha. Näiteid võib leida ka Eestist (suurimate juhtumite puhul ulatub kahju kümnetesse miljonitesse). Alnek lisab, et loomulikult ei anna kõiki riske maandada, ent KPMG on oma praktikas näinud, et need riskid võivad suureneda eriti siis, kui firma omanikud on täiesti passiivsed (nt ei asu nad Eestis, usaldavad täielikult tegevjuhtkonda vms). Kui omanikud on täiesti passiivsed ja juhtkonnale antakse täielik voli tegutseda ilma vähimagi kontrollita, võib ettevõttesisese pettuse risk kordades tõusta. Need on ehk levinuimad skeemid. Muidugi on veel massiliselt võimalikke pettusi, kuid mida saaks teha, et ennast pettuste eest mingilgi määral kaitsta?

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |