2020. aasta möödus paljude ettevõtete jaoks suuresti kodukontoris. Kui rääkida suurettevõtetest ja nende rahvusvahelisest võimekusest, tõigi uuring välja, kui paindlikult nad on oma IT-infrastruktuuri üles ehitanud. „Kui kiiresti oled võimeline reageerima nii kahanemisele kui ka kasvule? Kuidas leida sisemisi ressursse ja vähendada kulusid? Need on küsimused, millele tuli tippjuhtidel koroonakriisi tõttu väga kiiresti vastused leida,” ütleb Toiger. Tehnoloogia ja IT on ülimalt olulised iga ettevõtte jaoks, hoolimata sektorist Ettevõtete IT-taristu paindlikkuse ehk skaleeritavuse juures mängib tähtsat rolli mõistagi tehnoloogia. On-premise tüüpi infrastruktuuriga ettevõtetes, kus firma omab ja haldab IT-taristut (teenuseid ja servereid) ise, oli Toigeri sõnul pea võimatu kulusid kiiresti vähendada. „Nendel ettevõtetel, kes on üles ehitanud virtuaalse keskkonna, kus saab teenuse mahtu muuta – see tähendab eelkõige pilveteenuste kasutamist –, on praegu aga selge eelis. Nad suutsid kriisi ajal paindlikult reageerida ja vastavalt vajadustele kulusid vähendada,” selgitab ta. IT-taristu paindlikkus mängis möödunud aastal olulist rolli ka teistpidi – paljudes sektorites toimus lausa hüppeline kasv. Näiteks jaekaubanduses ja toiduainetööstuses nõudlus pigem hoopis tõusis. Need, kellel olid e-kanalid üles ehitamata, pidid hakkama seda väga kiiresti tegema. Seal mängis samuti väga olulist osa see, kui paindlik oli nende taristu ehk kui ruttu oli võimalik kasvule reageerida. „Sõnum on väga selge: IT on küll üks osa äritegevusest, kuid see muutub üha olulisemaks. Seega peab ettevõtete IT-pool olema teenuse mõttes piisavalt paindlikult üles ehitatud, et täita põhitegevuse ootusi vastavalt nõudluse kasvule või langusele,” ütleb Toiger. Pilveteenustega seotud hirmud on tihti alusetud Eesti kontekstis uuringu järeldustest rääkides nentis Toiger, et siinsed ettevõtted on seni olnud avaliku pilve kasutamise suhtes väga ettevaatlikud, põhjuseks sageli hirm, et pilveteenused ei ole nii turvalised kui füüsiline taristu. Ta lisab, et KPMG kogemus, kus me tegeleme ju pidevalt infoturbe ja turvariskide tuvastamise ning tehnilise infoturbega, on see, et pilvetehnoloogia kasutajad on pigem innovaatilisemad kui need, kes hoiavad jäigalt kinni on-premise tüüpi infrastruktuurist. Ükski lahendus ei paku täna muidugi täielikku kaitset riskide eest. Eriti oluline on võimalike IT-riskide kaardistamine nende ettevõtete jaoks, kes kasutavad eritüübilisi teenusepakkujaid, näiteks tarkvara arendajad ja IT-infrastruktuuri teenuse pakkujad. Sageli on küsimus selles, kas teenusepakkujad ise panevad ligipääsud kinni. Teine pool pilveteenuste kasutamisest on seotud andmekaitse probleemidega. Kus asuvad füüsilised serverid, kus neid andmeid hoitakse? Toigeri sõnul peavad juhid küsima, kas nad on rahul sellega, et andmed liiguvad näiteks üle ookeani. Eriti teravalt puudutab see küsimus muidugi avalikku sektorit. Praegu ei aktsepteerita Euroopa Liidus seda, et meie andmeid edastatakse üle piiri. Kui tahad täiskontrolli saada, siis pead selle eest maksma. See on nüüd valik, mis kliendile jääb: kas aktsepteerida andmete liikumist üle piiri ja kontrolli kahanemist või käia tunduvalt rohkem välja.
| Kes digitaliseerimisega hiljaks jääb, see ärist ilma jääb |
40