Hetkeolukorra kaardistamine algab intervjuust kliendiga Selleks et oma ettevõtte või organisatsiooni infoturbe olukorda paremini hinnata, on KPMG Eesti küberturvalisuse meeskond välja töötanud taskukohase võimaluse, mis annab ülevaate, milline on infovarade kaitsmise ja küberohtudele reageerimise võimekus. Tegemist pole traditsioonilise IT-auditiga, vaid väga laiale spektrile keskenduva teenusega, mis põhineb kliendil ja temalt kogutud infol. Töötajatega tehakse nimelt intervjuu, mille käigus esitatakse küsimusi ettevõtte praeguste kaitsemeetmete kohta. Ilves rõhutab, et kõige olulisem on vastata võimalikult ausalt ja rääkida asjadest täpselt nii, nagu need on, kuna see aitab luua infoturbe hetkeolukorrast selgema ja konkreetsema pildi. Tõestusmaterjali toimingute või vastuste kohta ei küsita. Planeeri, kaitse ja enneta Hindamise võtmetegevuseks on niisiis intervjuu kliendiga, mis kestab reeglina 1,5–2 tundi ning jaguneb neljaks alamteemaks. Esimene on planeerimine, mille käigus küsitakse asutuse info- ja küberturbe tegevuste planeerimise, turvateadlikkuse tõstmise ning juhtkonna ja teiste võtmeisikute vastutuse kohta. Järgmisena uuritakse kaitsmise ja ennetamisega seotud konkreetsete meetmete kohta ettevõtte olulisemate varade kaitsmisel. Küsimused avastamise ja reageerimise kohta selgitavad välja, kas ja milliseid meetmeid kasutatakse küberrünnakute ja muude ohtude avastamisel. Taastamise osas uuritakse, millised on meetmed ettevõtte tegevuse taastamiseks pärast potentsiaalset küberrünnakut vms. Hinnang võimaldab järeldusi teha Kõik intervjuu käigus esitatud küsimused põhinevad rahvusvahelistel standarditel ja valdkonnas kasutatud meetoditel ning selle tulemusel kujunevad välja eraldi hinnang iga alamteema kohta ja ka lõplik koondhinne. „Ilma konkreetseid ettevõtteid ja nimesid nimetamata anname kliendile lisaks ka aimu, kuhu tema ettevõte Eesti kontekstis paigutub,” sõnab Ilves. Eksperdi sõnul läheb hindamisel paremini nendel ettevõtetel, kes viivad järjepidevalt läbi IT-auditit ja turvatestimist ning on teatud standardeid ja infoturbe raamistikke juba varem juurutanud. „Üldiselt arvavad ettevõtjad, et nende seis on parem, kui see tegelikult on. Infoturbe küpsustaseme hindamise tulemused kinnitavad aga sageli vastupidist,” selgitab Ilves.
49