Kas meie õigusruumil on olnud oma roll IT-edulugudes?
Karin:
Eesti õigusruum ja maksusüsteem soosivad nii iduettevõtete tegevust kui ka koostööd korporatiivsektori ning kasvusektori vahel. Samas on siin idumaastiku õiguslikud trendid ajalises nihkes suuremate turgudega, näiteks USAga, sest uusi investeerimisinstrumente võetakse vastu viitega. Näiteks SAFE (Simple Agreement for Future Equity) lepingu formaati, mida Y-Combinator tutvustas 2013. aastal, on Eestis siiani vähe kasutatud, ehkki see instrument võiks lihtsustada investeeringute protsessi ja ajakohastaks siinset idumaastikku. Kuigi SAFE lepingule ei ole Eesti õigusruumis täpset sisulist vastet, on praktika siin kujundavaks jooneks ja üldjoontes õigusruum ei välista ka reguleerimata instrumentide kasutamist. Tihtipeale on Eesti turul sõlmitavad investeerimislepingud allutatud välisriigi õigusele, mis on ka loogiline, arvestades välisinvestorite osakaalu. Eesti turu väiksus paneb kohe globaalselt ja ekspordile mõtlema, kuid kohapeal eeldab see ikkagi põhjalikku kodutööd nii investoribaasi kui ka tehingustruktuuride suhtes. Mitmed organisatsioonid teevad head tööd, tutvustades iduettevõtetele ja investoritele võimalusi, ent tihti on kitsaskohaks ebatõhus riskianalüüs. Esimene konkreetne ja hästi praktiline nn toode, millega KPMG New Ventures välja tuli, ongi kasvusektorile mõeldud esmane riskianalüüs, mis annab investoritele ja koostööpartneritele hea ülevaate. Analüüsime iduettevõtet nii juriidilisest aspektist (omanike struktuur ja finantseeringute struktuur, regulatiivne pool) kui ka maksuriskide ning välismaiste tegevuste suhtes. Nii on idudel lihtsam investorite või fondide poole pöörduda. KPMG analüüs näitab idu asutajate asjaajamise läbipaistvust ning kohusetundlikkust, aga toon vajadusel esile ka vead, mis on tarvis ära parandada. Hiljem saavad potentsiaalsed investorid tellida juba põhjalikuma õigus-, maksu- ja finantsauditi. Kuidas on suurettevõtetel kõige mõistlikum idusektorisse investeerida?
Karin: Kindlasti on seda otstarbekas teha tütarettevõtete kau-
du. Eesti ettevõtted on juba piisavalt suureks kasvanud, et sisaldada mitut ärisuunda, ja mõistlik on neid jaotada selliselt, et maandada riski. Samas mõne korporatsiooni omanikud ei ole valmis idusektorisse sisenema või pole selline investeerimisplaan lihtsalt globaalse juhtimisstruktuuri tõttu võimalik. Sellisel juhul saab rühm inimesi luua iseseisva investeerimisele suunatud ettevõtte, mille omanikuks pole siis korporatsioon, vaid töötajate ring, ning fond ise investeerib tarka raha konkreetse valdkonna iduettevõtetesse. Kui aga investeerimine tundub liiga riskantne ja võõras, siis saab suurettevõte innovatsiooni sisse tuua ka idusektori teenuste-toodete kasutamise kaudu kliendi või koostööpartnerina. Näiteks uue koolitus-, müügi- või finantstarkvara abil saab õppida tundma meeskonda ja teisi valdkonna tegijaid ning tuua riskivabalt oma äritegevustesse uusi lahendusi.
71
| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |