KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 79

hinnangul rohepööre paljude ettevõtete jaoks võimalus tulla turule uudsete tehnoloogiate ja äriplaanidega, mis panustavad võitlusesse kliimamuutusega. Rohelainele on end häälestamas ka pensionifondid – kui SEB on avaldanud jätkusuutlike investeeringute osakaalu oma pensionfondides, siis LHV käivitas koguni eraldi rohelise pensionifondi, mis suunab varasid ainult ja eksklusiivselt rohelistesse ja jätkusuutlikesse projektidesse. Rahvusvahelise kogemuse pealt võib öelda, et pankade seisukohast peitub peamine risk finantseeringutest väljumises — ­­­ näiteks BP teatas juunis plaanist kanda maha 17,5 miljardi dollari mahus varasid pärast seda, kui oli alandanud pikaajalisi nafta ja maagaasi hinnaprognoose. Ükski pank ega investor ei soovi istuda allahinnatud või olematu väärtusega tagatisvara otsas. Seega näeme, et jätkusuutlikkuse strateegia puudumisel võib ettevõte otseselt riskida ka finantseerimisvõimaluste kärbumisega – investorite huvi on leigem, pigem otsitakse väljapääsu keskkonnakahjulikest investeeringutest ning selle tulemusena võib ka laenuraha suhteliselt kallim olla. Jätkusuutliku ettevõtluse lumepall on juba veeremas 2019. aastal võttis ligi 400 rahvusvahelist ettevõtet eesmärgiks CO2 emissioonide vähendamise ning see saab olema oluline mõjutegur, mis kasvatab paljudes riikides nõudlust roheenergia järele. Ainuüksi Google kinnitas 2019. aastal kuues riigis rohelise energia ostmise lepingud tootmisvõimsusega 1,9 GW, mis on rohkem kui pool Eesti tänasest tootmisvõimsusest. Sarnaselt paljudele teistele riikidele on ka Eestis sõlmitud Tehnoloogiaettevõtete Roheline Lubadus – sellega on liitunud üle 70 ettevõtte, mis on seeläbi võtnud omale kohustuse saada 2030. aastaks täielikult kliimaneutraalseks. Niiöelda rohepööre pole enam pelgalt majanduskeskne trend, vaid paradigma muutus, mis haarab endaga kõik sektorid ning ühiskonna laiemalt. Energiasektor saab ilmselgelt olema selle paradigma muutuse epitsentris. Augustis läbiviidud KPMG uuring enam kui 500 rahvusvahelise energiasektori ettevõtte tippjuhi seas näitas, et suurima riskina nähakse energiasektoris võimaluste realiseerimiseks vajalike talentide leidmist ja hoidmist. Väikeses Eesti majanduses on see efekt uute tehnoloogiate puhul eriti drastiline ning kogemusega inimesi napib. Lisaks on Harvard Business Review ja Cone Communications uuringute kohaselt noorema põlvkonna tööturule sisenejate jaoks ettevõtte väärtused ning jätkusuutlikkus tööandja valikul oluliseks argumendiks. Z-generatsioon ei vaatle rohepööret kitsalt majanduslikus kontekstis, vaid globaalse ökosüsteemi jätkusuutlikkuse aspektist. ÜRO globaalse haardega, senise ajaloo suurim kliimaküsitlus näitas, et 69% noortest näeb kliimamuutust kui globaalset katastroofi. Seega pole küsimus kas, vaid millal seisab suurem osa siinseid ettevõtteid silmitsi strateegiliste väljakutsetega jätkusuutlikkuse vallas ning juba puhtalt kvalifitseeritud tööjõu mõttes on kiirematel reageerijatel oluline edumaa. „Energiasektor saab olema kandva rolliga ühiskondliku rohepöörde realiseerumisel ning usun, et näeme lähiaastatel Eestis mitmeid edulugusid,“ lausub Sten Aan. Kas uus suund saab Eesti energiasektoris hüppelauaks järgmisele ükssarvikule, olemasolevatele tegijatele või hoopis uutele sisenejatele? Tegelikult jagub võimalusi kõigile ning nii ettevõtjad kui riik vajavad tuge ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel. Rohepöörde toetamiseks maailma parimate praktikate toomine Eestisse oli muuhulgas üks põhjustest, miks ka KPMG on loonud Eestisse eraldiseisva energiasektori ekspertmeeskonna. | Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

78


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.