KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 81

Mis mõtted valdavad krediidiandjat olukorras, kus Euroopa alles taastub tervisekriisist ja valitsused on suunanud turule ohtralt raha?

Tarmo: Esiteks vaatame valuutat kui sellist. Me

võtame raha sisse ju teatud valuutas võlana ja laename seda edasi. Nii tekitame uut võlga samas või sarnases valuutas. Rahatrükk meid otseselt ei mõjuta, kuna tekitame rahast raha ja maksame rahas tagasi. Kui meie trükiraha süsteem peaks väärtust kaotama võrreldes muude, tegelike asjade süsteemiga, nagu pliiatsid, autod või muu käegakatsutav, siis meie kasumlikkus sellest ei muutu. Me saame oma kasumi eest lihtsalt vähem pliiatseid või muud käegakatsutavat. Teisalt kas suhtumine võla võtmisse ja tagasimaksmisse muutub? Meie majandust on juba pool sajandit üha enama võlaga üles ehitatud ja inimesi julgustatakse samamoodi rohkem laenu võtma. Peame ise vaatama, et see oleks mõistlik ja ei käiks liialt tuleviku arvelt. Kust jookseb piir selle vahel, kas võtta kohe ostuks laenu või oodata raha kogudes kaks-kolm aastat? Praegu süveneb see suhtumine, et tee täna ära ja maksa homme. Vähemalt Eestis tuleb pankadelt julgustavaid sõnumeid, et laenupuhkuste arv väheneb ja inimeste finantsolukord pole halb. Kas see võiks olla terves Euroopas valdavalt nii?

Tarmo: Ma ei tahaks Euroopa eest laiemalt sõna

võtta. Loomulikult vaatan silmanurgast, mida teevad suuremad noteeritud pangad või nende laenuportfellid. Kuid suhtun ettevaatusega suurtesse

ettevõtetesse, mis puudutab seda, kui juhitavad nad on ja kui palju me elame illusoorses maailmas, kus Tuhkatriinul tuleb oodata, kuni kell lööb kaksteist, et siis näha, kuidas tõld muutub tagasi kõrvitsaks. Vaatan pigem meie enda ettevõtet ja selle turgusid, mis on tegelikult Euroopa ühes nurgas. Ettevõtte puhul vaatan rahavoogu, kus mind huvitab kaks väärtust. Esiteks oodatud väärtus ehk mida klient lubas meile teatud kuupäevaks maksta ja teiseks tegelik väärtus ehk kui palju ta selleks ajaks maksis. Nimetame seda kliendi sooritusindeksiks (Customer Performance Index, CPI), mida avaldame jooksvalt IuteCrediti kvartaliaruannetes. Tänaseks on CPI taastunud või isegi ületab pandeemiaeelset taset. Kui enne laekus 90% oodatud rahast õigeaegselt või kuni 30-päevase hilinemisega, siis nüüdseks oleme samas punktis tagasi. Peamine väljakutse ei ole mitte inimeste maksedistsipliin, vaid pigem nende ettevaatlikkus tarbimisotsustes.

Eero: Euroopa Liidu riikide pangandusstatistika põhjal on seis suhteliselt hea, kuna viivituses olevate laenude määr on langenud. Kui eelmise finantskriisi ajal olid Kreekas ligi pooled laenud viivises, siis sellest määrast on kõvasti alla tuldud. Euroopas valitsev raha üleküllus ja rahapakkumise suurenemine mõjutab meid kõiki. Raha on odav ja päris hästi kättesaadav enamikule inimestele. Omaette teema on finantsteenuste kättesaadavus. Ma arvan, et IuteCreditil on oluline roll täita nendes riikides, kus ta tegutseb.

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |

80


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.