on muu hulgas kabesportlane ja mina olen vanast ajast maletaja. Meile mõlemale meeldib matemaatiline struktuur ning struktuuride ehitamine lihtsamalt keerulisemale, mis säilitaks samas juhitavuse. See on üks kandev jõud meie senises ajaloos. Teine edu saladus on inimesed ja järjepidev töö. Juhtimises on väga hea, kui õnnestub teha kolmandik suurepäraseid otsuseid, pooled otsused on keskmiselt head ning kui vältida katastroofe ka halbade otsuste puhul. Kindlasti peab õnne ka olema ja ma ei taha öelda, et meil on hästi läinud vaid tänu tublile tööle ja ennastsalgavusele. Aga kõige alus on struktuur, järjepidevus ja inimesed. Miks valisime need riigid? See on ka juhus. Olime Allariga selle äridelegatsiooni koosseisus, kui peaminister Andrus Ansip tegi visiidi Moldovasse. Kui delegatsioon oleks Moldova asemel Armeeniasse läinud, siis ma ei tea, mis oleks saanud. Julgen soovitada mingil tasemel ettevõtlikkust ja mitte liiga palju ette mõelda: kui otsid elus midagi uut, siis haara kinni võimalusest ja vaata, kuhu need viivad. Kindlasti ei olnud Moldovasse mineku taga suurt kalkulatsiooni, kus võrdlesime riike, rahvastikku, keeli jms ning tegime selle põhjal otsuse. Kui hakkasime Moldovas raha teenima, siis huvitas meid, kas seda asja saab mudelina laiendada. Balkanimaad olid järgmine loogiline käik, kuna nad asuvad siinpool Musta merd, ümber Doonau ja on ajalooliselt omavahel seotud. Mõned on kristlased, mõned on üle võtnud islamiusu, nii et väga kirju ja huvitav katel. Need riigid on logistiliselt hästi omavahel ühendatud, kuid poliitiliselt mitte eriti ja turud on killustunud. See annab meile eelise, kuna mõni suurem globaalne ettevõte vaatab, et nende mõõtkavas on mõistlik sama jõupingutusega võtta ette suurem turg, näiteks Brasiilia või Vietnam. Meil on aga aega ja tahtmist, et nokitseda kohalike eripäradega ja tegeleda 2–3 miljoni inimesega, nagu seal igas riigis on. Bulgaaria on neist ainus, mis on Eestiga võrreldes suur riik. Mudel toimib ja me laieneme veel mõnda riiki veel ning vaatame natuke ringi. Aga tahame seda teha rahaga, mida oleme ise teeninud, selle asemel et võtta sisse väga suurel hulgal võõrkapitali ning kaotada nii võib-olla kontroll ettevõtte ja selle juhtimise üle. Usun, et see lähenemine toob meile pikemas perspektiivis edu ja me pakume seejuures inimestele investeerimisvõimalusi IuteCreditisse tulevikus veel enam. Olete öelnud, et IuteCredit soovib kasvada taskupangast pärispangaks ja teha seda targalt. Kas võib loota, et aitate tulevikus kaasa konkurentsi suurenemisele Eesti panganduses või vaatate pigem väljapoole?
Tarmo:
Praegu oleme konkurentsis siinsel kapitaliturul, sest Eesti investorid saavad kas Mintose kaudu osaleda IuteCreditis või osta meie võlakirju. Tõsi, nende ostmine on suhteliselt keeruline – see peaks olema tegelikult sama lihtne nagu Merko, Arco Vara või LHV aktsiate puhul. Ja see oleks päris läbimurre. Investorklientide vaates oleme siin esindatud ja konkureerime kapitali nimel. Kui rääkida makseteenustest ja laenudest, siis ma ei usu, et lähema kahe aasta jooksul midagi suurt siin teeme. Meil on võimalik sama jõupingutusega võtta tunduvalt suurem turg ja saavutada rohkem tulu mõnes teises riigis. Aga kes teab, mis tulevik toob. Viimastel kuudel on Eestis palju räägitud elukondliku kinnisvara buumist. Kas oskate Arco Vara nõukogu esimehena öelda, milline on turu väljavaade lähiaastatel?
Tarmo:
Pean väljavaadet positiivseks, sest planeedil Maa on Eesti väga hea koht kinnisvara mõttes. Oleme klimaatiliselt hästi paigutunud, siin pole veepuudust ega äärmuslikku temperatuuri. Meie maa on kasutatav, seda on palju ning piiranguid pole. Puuduseks on transpordiühendus ja ajalugu vaadates peab tõdema, et vähemalt kord sajandis on siit suur sõda üle käinud, kui vahest välja arvata 19. sajand. Sõjarisk aga väheneb ühiste jõupingutuste tulemusena pigem. Meie head paigutust näitab ka rahvastiku sisserände statistika.
83
| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |