meie platvormile, aga teostus on siiski väga erinev. Oluline osa on siin meie algoritmil, mis otsustab, millisele kliendile auto osta. Mehhikos pole meil LAVis kasutusel oleva algoritmiga midagi peale hakata, sest need kaks turgu on täiesti erinevad. See on ka põhjus, miks me laieneme turgudele ükshaaval, sest kuigi idee on sama, pole tehniline lahendus siiski universaalne.
Marten: Toon näite turgude erinevusest. Nii Meh-
hikos kui ka LAVis pakuvad mõned automüüjad auto ostmisel järelmaksuteenust. Kui LAVis on see mõnel juhul mõistlik, siis Mehhikos on müüja tingimused sellise teenuse korral täiesti ebainimlikud. Selleks et osta kasutatud auto, pead sa tasuma pool hinnast kohe ja andma siis automüüjale oma maja või korteri tagatiseks. Kõrilõikajalik süsteem, mille sarnast LAVis ei eksisteeri.
Helen: Saan öelda, et ka Venemaa turule sisene-
mine on väga keeruline. Näiteks Euroopas toimiv ja hea lahendus tuleb Venemaa jaoks täiesti ümber ehitada, et see integreeruks seal kasutatava tarkvaraga. See omakorda loob turvariski, mida meie saame aidata oma küberturvalisuse tiimiga maandada. Samas Jaapanisse minnes pead oma turunduse täiesti ümber mõtlema. Igal turul on oma pusletükid. Krediidivaldkonnas muidugi mängivad olulist rolli regulatsioonid, mille väiksemgi muudatus võib muuta kogu ärimudeli sihtturul konkurentsivõimetuks.
Eerik:
Regulatsioonid meie ärimudelit eriti ei puuduta, sest meie teenus on harilik autorent. Küll aga meenub mulle turu eripäradest rääkides kentsakas juhtum ajast, mil LAVis alles alustasime. Lõime hästi mugava ja lihtsa veebisüsteemi, mille kaudu klienditaotlusi esitada. Kuid neid ei tulnud ega tulnud. Lõpuks otsustasime paberankeedid välja printida ja viia automüüjate juurde. Ja see toimis – taotlusi hakkas tulema. Nii et sa võid teha ükskõik kui mugava või loogilise toote, aga sa pead olema valmis kasutama ka teisi võtteid. Antud juhul tegime meie oma teenuse „lollimaks ja aeglasemaks“, kuid ärilises mõttes see toimis. Planet42 laienes osalt tänu pandeemiale, mitte selle kiuste. LAV ja ettevalmistused Mehhikoks – kuhu kulub lõviosa energiast, kui ettevõte kasvab nii kiiresti mitmel suunal?
Eerik: Mehhikosse võimaldab meil minna see, et meil on LAVis kohapeal tugev tiim. Muidugi oleme Marteniga oma meeskonnale jätkuvalt toeks, kuid praegu keskendume uuele turule ning raha investeerimisele. Uuele turule ei saa areneda kõrvaltegevuse korras. Me teeme Marteniga ainult neid asju, mida ei saa delegeerida, näiteks investorite kaasamine. Riskikapitalistid tahavad rääkida otse asutajatega.
91
Seepärast ongi tugeva tagala ehitamine ülioluline, sest kiire kasvu tingimustes peab sul olema kompetentne tiim, kellele usaldada suur osa kontrollist.
Helen: Kohaliku tegevuse kontrolli loovutades ja
meeskonna iseseisvudes tekib ka ju teatav risk intellektuaalsele omandile ehk äriideele.
Eerik: Meie äriidee on lihtne ning LAVis on 21 miljonit inimest, kes võiksid meie teenust vajada. See, et tekib konkurente, on paratamatus ning üks ettevõte on juba meie mudelit kopeerinud. Aga idee ise ei maksa midagi, maksab teostus. Meie platvormil on praeguseks 500 automüüjat ja me oleme ostnud tuhandeid autosid. Meie igapäevategevusest tuleb tohutult andmeid, mille toel me täiendame oma algoritmi ehk oskame järjest paremini riske hinnata. Seda edumaad on teistel keeruline järele võtta, eriti arvestades, et me ei seisa paigal, vaid liigume kogu aeg eest ära. Mida rohkem andmeid meil on, seda paremini me turgu tunneme ja see on konkurentsieelis. Andmed ja täienev algoritm on meil võimaldanud teenuse hinda klientidele ka langetada, sest me oskame riske adekvaatsemalt hinnata. Suurel turul võidab parim teenus ning meie segmendis on hind selgelt põhikriteerium. Kopeerijaid tuleb ikka aastatega – see on paratamatus, millega oleme arvestanud.
Marten: Teame ju ka juhtumeid, kus kogu mees-
kond on ideega minema jalutanud ja asutajad omapead jätnud. Planet42 puhul on aga kogu suhtlus investoritega ning kapital meie käes. Lihtsalt geniaalsest operaatorist ei piisa meie ärimudelis, tarvis on suures mahus kapitali kaasata. Mille järgi valite koostööpartnereid ja teenusepakkujaid? Kas töökultuuri erinevustega tuleb ka arvestada?
Eerik: Nii LAV kui Mehhiko on tiheda konkurentsiga turud, kus kõik suuremad teenusepakkujad peavad olema tippvormis. Juriidilise teenuse pakkuja näiteks on samasugune tarbekaup, kus sa valid paar-kolm välja, kohtud nendega ning otsustad siis, kellega koostööd proovida. Minu meelest ei ole teenusepakkuja asi kohaneda meie töökultuuriga, vaid meie Euroopast peame kohanema kohalike oludega. Kõik, mida saame teha, on juurutada oma ettevõttes Eesti töökultuuri ja -eetikat, aga koostööpartneritelt ja teenusepakkujatelt pole mõistlik seda oodata.
Marten:
Kui otsisime Mehhikos teenusepakkujaid, siis saime mõne soovituse ka Eesti kontaktide kaudu, aga see on siiski enamasti vaid kellegi personaalne arvamus. Lõpuks toimib ikkagi see, et käid läbi 3–4 juristi, makseteenuse pakkujat, kindlustust ja siis otsid parima pakkumise. Olu-
| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |