Ootused ja lootused

Palju tehakse n-ö vana rasva pealt, mis on siiamaani toiminud, aga maailm liigub edasi ja need vanad tõekspidamised või teguviisid ei pruugi enam kõige õigemad olla.

Hendrik Rajangu M.V.Wool AS-i müügijuht ja pereettevõtte kolmanda põlvkonna esindaja

Kui küsisime, kas eelneva põlvkonna toetus on olnud pereettevõtte jätkamist silmas pidades piisav, siis teisest põlvkonnast 55% pigem nõustub ja 30% nõustub täiesti. Esimesest põlvkonnast 38% pigem nõustub ja 13% nõustub täiesti, et nende toetus järeltulijatele on nende arvates olnud piisav. Teise põlvkonna sõnul on esimene põlvkond neid siiani toetanud pereettevõtte jätkamise huvides kõige enam omapoolsete kogemuste jagamise ja õpetamisega. Nooremat põlvkonda on kõikvõimalikes ametites kaasatud juba varakult – „… alates laomehest kuni müügijuhi rollini“.

Next-gen’i ei saa vägisi suruda perefirmas töötama ja seda juhtima, küll aga saab pakkuda seda võimalust.

Urmas Isok Ideal Baltic OÜ omanik ja nõukogu liige

Vaid 12% esimese põlvkonna vastajatest ei sea järgmisele põlvkonnale uuringu kohaselt mingeid ootuseid. Enamik neist on vägagi valmis kaasama järgmist põlvkonda ettevõtte tegemistesse ja ootavad neilt mitte ainult soovi jätkata seda, mida esimene põlvkond on alustanud, vaid ka nendepoolset panust ja lisaväärtust. Enim oodatakse sotsiaalmeedia ja muude tänapäevaste turundusvõtete lisamist ettevõtte arsenali, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning tootegruppide ja turgude laiendamist.

Põlvkondade vahetused on rasked ja need saavad olla edukad vaid siis, kui indiviidid selles protsessis oma ego tagaplaanile panevad ja vaatavad ühist tervikut ja otsivad win-win lahendust.

Herty Tammo Aktsiaseltsi Estanc omanik ja nõukogu liige

Teine põlvkond seevastu ootab esimeselt põlvkonnalt nõuandeid, mis hõlmaks nii kogemusi ja kontakte kui ka arvamuse avaldamist ühisel otsustamisel, lisaks ka teise põlvkonna julgustamist ning noorte julgemat kaasamist ja usalduse näitamist nende nägemuse vastu. Oodatakse ka koolitamist, mis annaks enesekindlust ja tõstaks teadlikkust otsuste langetamisel.

Lisaks peresisestele vastastikustele ootustele seatakse ootuseid ka avalikule sektorile – mida saaks ja võiks riik pereettevõtete heaks ära teha? Uuringule vastajad ootavad enim valitsuse tasandil muudatusi, mis puudutaksid maksupoliitika lihtsustamist, bürokraatia vähendamist ja paremate rahvusvaheliste kaubandustingimuste loomist. Samuti oodatakse ka rahalisi toetusi, mis aitaksid pereettevõtetel rohkem panustada just töötajatesse ja digitaliseerimisse.