Kpmg eesti ajakiri foorum by KPMG Baltics OÜ

Juhtimisajakiri 2016/2017

FOORUM RÄÄGIME RIKKUSEST Urve Palo, Heido Vitsur, Hanno Lindpere, Joel Zernask, Jaan Puusaag jt.

EKSPORTIJAD: Eesti konkurentsieelise

taastamine nõuab pikaajalist tegevuskava

TOOMAS TAMSAR: majanduskasv peab olema meie esmane prioriteet

kpmg.com/ee 1

Sisukord 4

Eksportijad: Eesti konkurentsieelise taastamine nõuab pikaajalist tegevuskava

Eesti ekspordi pudelikaelaks on pehmed oskused

Toomas Tamsar: majanduskasv peab olema meie esmane prioriteet

KPMG uudised

Eesti peab tundma oma eksportööride maailma

Robot – sinu uus töökaaslane

Kõige olulisem on luua hea kontakt

Ajakirja väljaandja: KPMG Baltics OÜ, Narva mnt 5, Tallinn, kpmg.ee Toimetaja: Evelin Möller, emoller@kpmg.com, tel: 626 8792 Kaasautor: Lauri Linnamäe, cloudmedia.ee Trükk: Nordicom, nordicom.ee

Räägime rikkusest

Väärtust ei loo enam kapital, vaid ajud

Mida toob kaasa isikuandmete töötlemise uus reeglistik?

Urve Palo: ekspordis on roll ka kohvikul Eesti Energia kontori kõrval

Ole valmis! IFRS 15 muudab oluliselt müügitulu

Andris Jegers, seeniorpartner, tegevjuht KPMG Baltics OÜ

Räägime rikkusest Me ei võlgne oma harjumuspärast kaubaküllust ja valikurikkust mitte euroliidule ega globaliseerumisele, vaid Eesti eksportööride võimele impordiga võrreldavas koguses eksportida. See Heido Vitsuri tõdemus võtab ka kokku seekordse Foorumi põhiteema, Eesti ekspordi ja selle olulisuse.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo jagab intervjuus seisukohta, et eksportiva sektori kestlikkuseks tuleks pigem keskenduda vähemate, aga tugevamate arendamisele; samas põhjendab ta, miks on oluline ka mikro- ja elustiiliettevõtete roll Eesti ühiskonnas.

Numbri peateema, KPMG ja Eesti Tööandjate Keskliidu värske ekspordiuuring rõhutab ühelt poolt ohumärke, mille järgi tajuvad Eesti suurimad eksportöörid meie konkurentsivõime langust. Kuid teisalt näitab see Eesti eksportijate meelekindlust, kes ei oota riigilt ekspordi otse toetamist, vaid kinnitavad, et äriga ja tootearendusega saavad nad ise hakkama; riigilt ootavad nad tuge eeskätt seal, kuhu erasektori võimalused ei küündi, ehk uste avamist välisturgudel, diplomaatilist toetust ja abi uutele turgudele sisenemise algfaasis.

Aga juhtimisajakiri Foorum käsitleb seekord teisigi teemasid. KPMG advokaadibüroo vanemjuristid Sirli-Kristi Käpa ja Laura Saks mõtestavad koos KPMG IT- nõustamisteenuste juhi Teet Raidmaga lahti Euroopa andmekaitsereformi, mis mõjutab kõiki ettevõtjaid, kelle tegevuse hulka kuulub moel või teisel ka isikuandmete töötlemine. Sõltuvalt sektorist ja tegevusalast võib uus isikuandmete kaitse üldmäärus tuua ettevõtja jaoks kaasa arvestatavad ümberkorraldused tööprotsessides, tähelepanuta jätmine aga lõppeda suure rahatrahviga.

Eesti ühe suurima eksportööri Krimelte juhataja Jaan Puusaag arutleb meie ekspordi pudelikaela üle ja pakub ka mitu konkreetset ideed, kuidas riik saaks pakkuda uusi turge võtvale ettevõtjaile tuge, mis oleks praktikas tõhus ning jääks samas olemuselt õngeks, mitte kalaks.

KPMG juhtimisajakirja jaoks ebatraditsiooniliselt teeme seekord aga põike ka päevapoliitikasse. Meie maksuvaldkonna juht Joel Zernask analüüsib lõppenud koalitsiooni maksupoliitika põhimõtteid ja senise ettevõtluse maksustamise kriisi jõudmist ning ka uue koalitsiooni maksu- ja majanduspoliitilist suunda. Appi tuleb isegi Margaret Thatcher oma kuulsa tsitaadiga sotsialismi põhiprobleemi kohta. Head lugemist ja kaasamõtlemist! 3

Eksportijad: Eesti konkurentsieelise taastamine nõuab pikaajalist tegevuskava Hanno Lindpere, nõustamisteenuste juht KPMG Baltics OÜ 626 8708 hlindpere@kpmg.com

„

Üks uuringus tõstatunud küsimustest oli paratamatu vastuolu paindlikkuse ning stabiilsuse vahel. KPMG ja Tööandjate Keskliidu 2016. aasta sügisel läbi viidud Eesti ekspordiuuringu tulemusi tutvustab KPMG nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere.

Maailmamajanduses on keerukad ajad, mis alles vajavad lahtimõtestamist. Mõned probleemipüstitused on siiski selgemalt välja joonistunud. Tootlikkus ei kasva, vaid kiratseb ning uute regulatsioonide koorem viib meid järjest kaugemale turumajandusest. Komplekssuse rägastikus on raske leida õiget teed. Lihtsaid lahendusi pole - seda kinnitab ka KPMG Eesti ekspordiuuring.

Põhiprobleemid, mis ekspordiuuringu käigus välja joonistusid: 1. Konkurents eksportturgudel tiheneb. 2. Eesti odava tööjõu eelis on kadunud. 3. Madalama palgatasemega Ida-Euroopa on meile kvaliteedis järele jõudnud. 4. Eesti majandusel puudub eristav konkurentsieelis ja visioon, mis toetaks eksporti. Nende probleemide valguses tuleb tõesti tunnistada, et vanasti oli lihtsam. Nagu joonis näitab, on mitmed suurriigid üleilmastumise suhtes skeptilised, mis omakorda muudab ekspordi keerukamaks, kasvõi näiteks kaubandustõkete tõttu.

Kas kõigile piisab? Suhtumine globaliseerumisse võrreldes SKP muutusega inimese kohta

Vietnam

Globaliseerumine on positiivne, nõustujate %, okt-nov 2016

Filipiinid 80

Tai

Malaisia

Singapur

Taani Rootsi

Hong Kong

Saksamaa

Soome 50

Indoneesia

Araabia Ühendemiraadid

SKP, 2015, triljon USD

20 10 1 0,2

Saudi Araabia Suurbritannia

Austraalia

Norra

India

välismaal sündinute %

Prantsusmaa

0 10 20 40 80 80+ -5

SKP inimese kohta ostujõu alusel, muutuse %, 2011-2015 Allikas: economist.com

„

Ettevõtjate meelest sõltub ekspordi edu eelkõige neist endist ning riigi roll on tagada toimiv infrastruktuur, stabiilne keskkond tegutsemiseks ja Eesti rahvusvaheline maine.

Majanduses segunevad alati lühija pikaajaline vaade. Lühiajalises perspektiivis on raske loota kiireid muutusi, samas võib olla optimistlik pikaajalise globaalse kasvu osas. Rahvusvaheline kaubandus on oma olemuselt paratamatult volatiilne. Seepärast on väga oluline stabiilsus, mille tagatisena nähakse peamiselt riigi tegevust. Üks uuringus tõstatunud küsimustest oli paratamatu vastuolu paindlikkuse ning stabiilsuse vahel. Kuid kas paindlikkus on üldse võimalik ilma stabiilsuse ja piisavalt tugeva vundamendita? Viimase ehitamine vajab aga aega. Pikaajalist optimismi kinnitab ka uuringus enamiku väljendatud seisukoht, et riiklikke eksporditoetusi ei oodata. Ettevõtjate meelest sõltub ekspordi edu eelkõige neist endist ning riigi roll on tagada toimiv infrastruktuur, stabiilne keskkond tegutsemiseks ja Eesti rahvusvaheline maine. Kõige paremini illustreerivad ekspordiuuringu tulemusi mõned lõigud ettevõtjatega tehtud intervjuudest: Öeldakse, et meie tööviljakus on vähene. Kui panna eestlased ja soomlased kõrvuti kaste tõstma, siis meie tõstame paremini. Maha jääme siis, kui müügiks läheb. Oleme väärtusahelas seal, kus meile jääb musklite tööst tekkiv soojus ja kasum läheb mujale. Kasvava lisandväärtusega töö üksi meid päris tippu ei aita, hoopis teiste riikide inimesed peavad meie ettevõtete jaoks tööle hakkama. Peame suutma Eestis loodud patente ja litsentse kogu maailma ettevõtetele müüa. Tootmine võib siia jääda, aga tootearendus ja peakorter peavad siin olema. Peaksime tootmist ja litsentse müüma kogu maailma tehastele.

Toetama peaks valdkondi ja tegevusi, mida ei ole võimalik liisingu või laenuga rahastada. Liisida saab tagatisega asju. Laenu ei saa IT ega ekspordi ja müügiga seotud tegevused (kõik tegevused, mis on seotud agressiivsema müügitegevusega). Kõige õigem oleks müügi toetamine. Selleks, et ettevõte areneks, pead ülal pidama arendusosakonda, kelle tegevusest 90% ei too otseselt mõõdetavat tulu. Ekspordimahtu saaks kiirendada, kui aidataks ettevõtjatel olla julgemad (mingit tüüpi riigi garantii ettevõtte kasvamisel seonduvate riskide katmiseks). Praegu arenetakse konservatiivses tempos, turunõudlus aga võimaldaks hüppelisemat kasvu. Suuri vigu ei ole veel tehtud. Liigume samm-sammult Soome ja Rootsi suunas ning seda mitte vaid heades asjades. On rohkem bürokraatiat ning tasapisi liigutakse teises suunas maksustamise osas, mis on seni olnud väga lihtne ja läbipaistev Väliskogemusega turundusinimesed rõhuvad sellele kaardile, et Eestis on kõige puhtam õhk, puhas keskkond – seda peaks väljapoole kuvama rohkem ja jõulisemalt. Kui hind ja toode paigas, siis loob see lisandväärtust. Ei saa soodustada eksporti, kui ettevõttel ei ole Eestis hea olla. Eksport on midagi, mida teevad need ettevõtjad, kes on Eestis olemas ja tahavad Eestis äri teha.

Eesti ekspordiuuring viidi läbi 2016. aasta sügisel ning selle käigus tehti 40 süvaintervjuud suuremate eksportivate ettevõtete omanike ja tegevjuhtidega, haruliitude ja ülikoolide esindajatega. Uuringu käigus tuli hulgaliselt ettepanekuid ja mõtteid Eesti ekspordi elavdamiseks ning edendamiseks, samuti konkreetseid lahendusettepanekuid ja ideid Eesti ekspordi pikka perspektiivi arvestavaks arendamiseks. Meie eesmärk oli uuringuga kaasa aidata probleemi mõistmisele ning tõsta esile uuringus osalenud tööandjate konkreetseid ettepanekuid. Usume, et valminud raport on hea materjal sisulise arutelu algatamiseks nii ühiskonna kui ka poliitilise eliidiga ning tõstatab diskussiooni, et sõnastada Eesti arengusuundi järgmisteks aastakümneteks. Eesti 2016. aasta ekspordiuuringuga saab tutvuda KPMG kodulehel kpmg.ee

Uskumatu, aga tõsi. Auditi põhiväärtus seisneb anomaaliate tuvastamises.

Kasutades parimat tehnoloogiat suudavad kogenud ja asjatundlikud KPMG auditispetsialistid tuvastades sinu ettevõtte kõrvalekalded, et juhatada sind uute teadmisteni. Kvaliteetne ja täpne analüüs toob sinu ärisse suuremat läbipaistvust. Vaata lisaks: kpmg.ee või võta ühendust ja uuri lähemalt: 626 8700

Enneta homset. Tegutse juba täna.

Eesti ekspordi pudelikaelaks on pehmed oskused Parim, mis riik saab teha ekspordi toetamiseks, on tagada stabiilne ja hea majanduskeskkond. Kui konkreetseid ettev천tteid 체ldse toetada, siis eesk채tt neid, kes on end juba t천estanud, leiab ehituskeemia tootja AS Krimelte juhataja Jaan Puusaag.

„

Eriti tööstustoodangu puhul on ainuüksi siit väljasaamine, et saaks üldse mingist mõistlikus mahus eksportimisest rääkida, juba suur väljakutse.

Ilma tugeva ekspordita jääb majandus lihtsalt omavaheliseks ümberjagamiseks, kus ühiskonna kogujõukus ei kasva. Statistika on aga tõsine, Eesti eksport on juba kolmandat aastat languses. KPMG ja Tööandjate Keskliidu ekspordiuuringus selgus, et ka Eesti eksportivad ettevõtjad tajuvad meie konkurentsivõime langust. Mis pudelikael Eesti ekspordil ees on?

Pudelikael ehk mitte, aga ekspordis on kindlasti mitmeid olulisi võimalusi, mida meie eksportivad ettevõtted erinevatel põhjustel piisavalt ära ei kasuta. Ma pean just silmas võimalusi n-ö pehmemalt poolelt, kõik see, mis jääb turunduse, müügi ja arenduse valdkonda. Ja täiesti omaette teema on veel kõikvõimalikud sertifitseerimised, mida võib olla päris palju ja mis on väga kallid.

Kas Eesti eksportijail napib siis ikkagi oskusteavet edukaks tegutsemiseks välisturgudel? Masinate ostmisega tuleks ettevõtted ise ka toime, probleemid algavad siis, kui hakatakse turuhõivamisega tegelema. Kui ettevõte võtab näiteks ette USA turu, on ainuüksi sisenemiseks vaja sertifikaate, juriidilist nõustamist, tarbijatoe materjale ja palju muud – see kõik on juba päris suur kulu. Need oleks just tegevused, kus ettevõtja vajaks tuge. See motiveeriks ettevõtteid raha omanike vahel laiali jagamise asemel võtma pigem julgemalt ette laienemist ja tootearendust.

Jaan Puusaag, AS Krimelte juhataja. Foto: Vallo Kruuser, Ekspress Meedia

„

Üks protsent Eesti ettevõtteist annab kaks kolmandikku kogu Eesti maksutulust. 7% ettevõtteist maksab kokku juba 92% maksudest.

Või taas sertifitseerimine. Me elame teadmises, et Euroopa Liit on vabaturg, aga tegelikkuses nõuab näiteks Krimelte tegevusvaldkonnas oma toodete Prantsusmaal müüki toomine väga suurt investeeringut. Euroopa Liidu riikide nõudmised on siiski protektsionistlikud müügile toomiseks vajad paberit, paberi saamiseks vajad sertifikaati, sertifikaadi saamiseks pead läbima katsed, katsete läbimiseks pead kõigepealt arendama toote selliseks, nagu seal nõutakse. Iga uue toote turuletoomine maksab seal 6000 eurot, kui tuled sama tootega aga teise brändi all, maksad ikkagi taas 6000 eurot iga toote kohta. See teeb turule sisenemise väga kalliks. Sellised eripärad on paljudel turgudel ja see kõik võtab ressurssi.

Krimelte ekspordib oma toodangut hoopis Brasiiliasse, mis on märksa kaugem ja tundmatum turg. Mis tõkete otsa te seal jooksite? Esimeses faasis, kus sinu töö on äratada potentsiaalse kliendi huvi, tõkkeid nii väga polegi. Tõkked tulevad siis, kui pead hakkama bürokraatiaga tegelema: load, tollimaksud, tarbijakaitse – kõik, mis puudutab probleeme toodetega. Uus toode on ikka harjumatu ja tarbijatel tekib algul küsimusi, aga ma ei saa öelda, et saadan Eestist inimese lahendama, peab olema pädev inimene kohapeal.

Tööandjate ja KPMG ekspordiuuringus joonistus samuti välja ettevõtjate seisukoht, et riigist ja diplomaatidest saaks palju rohkem abi olla just välisturgudel. Alates lihtsalt uste avamisest, abist kohaliku bürokraatia ja tavadega tegelemisel kuni toetuseni konfliktsituatsioonide puhul. Eesti aadressiks on Pärapõrgu põik. Eriti tööstustoodangu puhul on ainuüksi siit väljasaamine, et saaks üldse mingist mõistlikus mahus eksportimisest rääkida, juba suur väljakutse. Kui meie saadame oma konteineri Brasiiliasse, siis Barcelonast laevale pannes läheb see kohale kahe nädalaga, Tallinnast pannes võtab viis nädalat. Soomlased rajasid enda olulisematele sihtturgudele näiteks riiklikud tollilaod ja businesshub’id, kus on kindlad teenused riigi poolt olemas; kus teatakse, kuidas toimub kohalik imporditegevus, tolliprotseduurid, maksude maksmine. Selleks, et iga Soome ettevõtja, kes näiteks Hiina turule siseneda üritab, ei peaks hakkama kõike nullist avastama. Et on keegi, kes oskab talle öelda, millega ta arvestama peab ja milliseks tema müügihind lõpuks kujuneb.

Euroopa Liidus... Siin on see raskendatud jah, see moonutavat turgu. Aga Euroopa maailmajaos on teisigi potentsiaalseid paiku – ma usun, et Balkanimaade turud võiks Eesti ettevõtetele väga huvitavad olla. Kui meil oleks seal “omad sadamas vastas”, pakuks tollilaoteenust ja esmaseid äriteenuseid, ettevõtted maksaks selle aga kinni. Ekspordi puhul on võtmeküsimus kriitilise mahu saavutamine. Kuni selle hetkeni on igasugune tugi abiks.

Eesti eksportivad ettevõtjad, nagu näitab KPMG ja tööandjate ekspordiuuring, ootavad riigilt eeskätt head majanduskeskkonda ja äritaristut, otsesõnu toetamisse suhtuvad nad pigem leigelt. Samas leiavad nad, et kui toetada, siis pigem suuri ja ennast tõestanud ettevõtteid, mitte aga eelarvet paljude alustajate või pisikeste peale ära lahustada. Seisukoht, et andke sinna, kus on, tööandjatele ilmselt palju sõpru juurde ei too. Üks protsent Eesti ettevõtteist annab kaks kolmandikku kogu Eesti maksutulust. 7% ettevõtteist maksab kokku juba 92% maksudest. Ülejäänute toetamine paraku toob lihtsalt väga vähe tagasi ja on pigem loterii. Keegi kindlasti kasvab ja särab. Ka EAS on öelnud, et tegelikult jaksaks nad paari tuhande asemel tõhusalt tegeleda umbes 400 ettevõttega. Oluline oleks tegeleda nendega kliendihalduri seisukohast – pakkuda võimalusi, mis vastavad eeskätt ettevõtte vajadustele. Praegu on reaalsus, et pigem kohandavad ettevõtted ennast toetusmeetmete järgi, mitte vastupidi. See on nagu vana nali, kus joodik otsib koduvõtmeid laternaposti alt – mitte sellepärast, et ta nad sinna kaotanud oleks, vaid sellepärast, et mujalt ei näe otsida. Hästi läbimõeldud ja tõhusad toetused konkurentsivõime arendamiseks suudavad ettevõtet väga palju aidata. Ma pigem arvan, et uuringust paistnud kerge ettevõtjate skepsis toetuste suhtes tulebki pigem sellest, et süsteem on niisugune, kus eksportijad ei pruugi leida päris seda, mis neile sobiks.

Foto: erakogu

Toomas Tamsar: majanduskasv peab olema meie esmane prioriteet

Toomas Tamsar, juhataja Eesti TĂśĂśandjate Keskliit

„

Tööandjate soovitus uuele valitsusele oli ja on ka edaspidi see, et majanduskasv tuleb seada esmaseks prioriteediks, sest ilma selleta ei teki kuskilt vahendeid kasvavate sotsiaalsete kulude finantseerimiseks.

Küsisime Eesti Tööandjate Keskliidu juhatajalt Toomas Tamsarilt, millised on hetkel kõige olulisemad Eesti ekspordivaldkonna teemad ja väljakutsed, millega peaks kindlasti tegelema. Samuti räägib Toomas majanduspoliitilistest sammudest, mida on vaja astuda, et leevendada aina süvenevat töökäte puudust.

Millised on kõige olulisemad ekspordivaldkonna teemad, millega oleks mõistlik kindlasti tegeleda? Esiteks oskustööjõu aktiivne kutsumine Eestisse ja välistöötaja värbamise lihtsustamine. Kui pole töötajaid, kelle abil arendada ja välja töötada uusi ja nutikamaid tooteid-teenuseid, siis pole midagi eksportida. Me kuuleme pidevalt, et Eesti ettevõtted peavad tootma targemaid ja kallimaid müügiartikleid, kuid nende arendamine on kulukas ja nõuab väga häid ajusid. Samuti on sihtturge tundvad välismaalased olulised turundusja ekspordijuhtide ning spetsialistidena, ent ka oskustöölistena, kellest on juba praegu Eestis puudu. Teiseks peab riiklik ekspordi toetamine olema läbimõeldud ja eesmärgistatud. Ja kolmandaks tööstuse digitaliseerimine ja innovatsioon – siin tuleb ettevõtjail endil pingutada, kuid oluline on seegi, et riigi teadusrahastus oleks rakendatud ettevõtlussektori huvide ja vajaduste jaoks. Teadustöö peaks rohkem tegelema eeskätt konkreetsete äriideede ja äriliste vajaduste teostamisega. Fundamentaalteadused on loomulikult vajalikud, aga Eestis on teaduse ja ärilise poole tasakaal paigast ära.

Millised majanduspoliitilisi samme peaks sinu arvates praegu tegema? Oleme väga sõltuvad lähiturgudest. Näeme, et muudatusi toimub tasapisi, aga paljud olulised Euroopa turud, kasvõi näiteks Saksamaa, on olnud liiga kaua tähelepanu alt väljas. Üksi on uuele turule raske minna ja ettevõtetel on vaja palju enam koostööd teha, kusjuures mitte ainult Eesti, vaid Läänemere regiooni ettevõtetel. Ettevõtjad ootavad poliitikutelt eeskätt Eesti müümist ja positiivse maine kujundamist. Samuti on väga tähtis stabiilsus – ootamatud maksumuudatused, aktsiiside tõstmise plaanid jm vähendavad kindlustunnet ja julgust investeerida. Investeeringud on aga vajalikud, et oleks üldse tooteidteenuseid, mida eksportida. Näiteks see, et 0,5% sotsiaalmaksu vähendamine jäetakse ära vaid veidi enam kui kuuajase etteteatamisega, annab ettevõtjatele väga halva signaali, ehkki selle otsene mõju polegi enamiku jaoks eriti suur. Tööandjate soovitus uuele valitsusele oli ja on ka edaspidi see, et majanduskasv tuleb seada esmaseks prioriteediks, sest ilma selleta ei teki kuskilt vahendeid kasvavate sotsiaalsete kulude finantseerimiseks.

Mis on hetkel Eesti kõige suurem väljakutse? Eesti suurim probleem on demograafiline olukord ehk aina süvenev töökäte puudus. Tööjõuturg kahaneb 2040. aastaks umbes viiendiku võrra. Sellega on seotud kaks peamist probleemi: esiteks peab töötav inimene kandma märksa suuremat maksukoormat ja teiseks jääb ettevõtetel töö tegemata ning kasvav palgasurve muudab nad konkurentsivõimetuks. Kuigi probleem on ebamugav, ei saa lahendust lõputult edasi lükata. Oskustöötajaid tuleb siia kutsuda ja tuleb tegeleda sellega, et nende asumine Eestisse oleks lihtsam. Me konkureerime tööjõu pärast rikkamate riikidega, kus on ka parem kliima, ning peame ise pingutama, et inimesed tahaksid üldse tulla siia töötama ja väärtust looma. Teisi võimalusi probleemi lahendamiseks pole näha. Samas tuleb seda protsessi väga hästi juhtida ja vähendada inimeste hirme. Esimese probleemiga on seotud ka vajadus viia läbi riigireform – peame vähendama riigiaparaati ja samas üle vaatama oma avalikud teenused: mida teha rohkem, mida vähem ja mida riik ei peaks üldse tegema. Lisaks vajab Eesti pikaajalist finantsplaani perioodiks 2020 ja edasi ehk ajaks, mil toetused Euroopa Liidu struktuurifondidest vähenevad ja lõppevad. Praegu viiakse märkimisväärne osa riigi arendustegevustest läbi struktuurivahendite toel.

KPMG uudised

KPMG Corporate Finance nõustab suurtehinguid KPMG on viimastel aastatel murdnud väga jõuliselt ettevõtete ostu-müügi nõustamise ja ettevõtete kapitali kaasamise turule. Eriti kordaläinuks võib lugeda 2016. aastat, kus oleme nõustanud kahte suurtehingut: elektrimaterjalide müügi sektori konsolideerumist ning toidu- ja esmatarbekaupade hulgifirma enamusosaluse omandamist tuntud toidu- ja joogibrändide esindaja poolt Eestis. Esimese mainitud tehingu puhul müüs maailma üks suurimaid elektrimaterjalide ja energialahenduste müügiga tegelev kontsern Rexel Group oma tegevuse Balti riikides Würth Groupile. Müügileping allkirjastati mai alguses ning Elektroskandia Baltics OÜ ja Talger Elektrotehnika OÜ ühinemist käsitlevad läbirääkimised lõppesid augustis. 100% Würth Groupile kuuluv ettevõte kannab nüüd ärinime W.EG. Eesti. Ühinenud ettevõtte käibemahuks prognoositakse ligi 25 miljonit eurot, seega võib lähitulevikus esile kerkida uus Eesti ja Baltimaade turuliider omas sektoris. „Tehingu tegi eriliseks asjaolu, et lisaks Elektroskandia Balticsi müügile Eestis olid tehingusse kaasatud ka Rexel Group tütarettevõtted Poolas ja Slovakkias,“ tõi välja KPMG Corporate Finance teenusliini juht Imre Visse. Ta lisas, et kahe rahvusvahelise suurkontserni vahelist tehingut nõustades oli KPMG-l suurepärane võimalus aidata kaasa elektrimaterjalide müügi sektori konsolideerumisele Eestis. Teine Eesti turu suurtehing sai allkirjastatud detsembris, kui Eesti tuntuim toidu- ja esmatarbekaupade hulgimüügifirma ning suurim toitlustussektori varustaja AS Kaupmees & KO omandas enamusosaluse AS-is Tridens, mis esindab Eestis mitmeid maailma juhtivaid joogi- ja toidubrände. Tridensi finantsnõustaja oli KPMG Corporate Finance ja juriidiline nõustaja KPMG Advokaadibüroo. Imre Visse sõnul on M&A tehingute realiseerimine alati pikaajaline protsess ning tehingu õnnestumiseks peavad paljud asjaolud nii ostja kui müüja seisukohalt

sobituma. Tridensi ja Kaupmehe tehingu õnnestumisel oli otsustavaks asjaolu, et ettevõtete tegevused täiendavad teineteist, nii et kahe ettevõtte vahel tekib koosomanduses hulgaliselt sünergiat. „Tridensi ja Kaupmees & KO projekt tõi väga selgelt esile ühe KPMG peamistest tugevutest – laitmatult toimiva koostöö ühtses meeskonnas, mis omakorda aitas kliendil säästa nii aega kui raha,“ sõnas tehingut nõustanud KPMG Advokaadibüroo vandeadvokaat Veiko-Joel Kokk. Lisaks juba toimunud tehingute nõustamisele on KPMG Corporate Finance’il hetkel töös mitmed ettevõtete ostu- ja müüginõustamise tehingud, mis kätkevad mõneti uue trendina nii Eesti ettevõtete laienemishuvi Skandinaaviasse kui ka potentsiaalseid tehinguid üle Baltikumi. Töötame tihedas koostöös KPMG teiste kontorite ja KPMG Advokaadibürooga, mis võimaldab meil klientidele ladusamat ja tulemusrikast teenust pakkuda, sest nii on lahendatud korraga nii finants-, maksu- kui ka juriidilise nõustamise pool.

Imre Visse, KPMG Baltics OÜ

Corporate Finance teenusliini juht 667 6878 ivisse@kpmg.com

Veiko-Joel Kokk, KPMG Advokaadibüroo vandeadvokaat 626 8762 veiko-joel.kokk@kpmglegal.ee

KPMG on võtnud endale ülesandeks panustada abivajajate heaolusse ning meid ümbritsevate kogukondade jätkusuutlikku tulevikku. Tunneme väga suurt au ja uhkust, et meie tegevust on märgatud ning ka hinnatud. Eesti president Kersti Kaljulaid andis KPMG-le autasu töötajate vabatahtliku professionaalse tegevuse soodustamise eest.

Meie tugev 115-liikmeline meeskond pakub ekspertteadmisi ja teenuseid auditi, maksu, õiguse, juhtimise ja riskijuhtimise, raamatupidamise ning tehingute nõustamise valdkonnas. Teeme tihedat koostööd teiste Balti riikide ja Valgevene kontoritega. Tänu partnerlusele KPMG võrgustiku liikmetega on meie kasutuses ka Kesk- ja Ida-Euroopa, Põhjamaade, SRÜ, Ühendkuningriigi, USA ja Austraalia KPMG inimeste kogemused ja erialased teadmised.

Tegemist on üleriigilise vabatahtlike tunnustamisalgatusega „Märka vabatahtlikku!“, mida korraldatakse juba 2005. aastast. Selle on ellu kutsunud Avatud Eesti Fond ja patrooniks on olnud kõigil aastatel Eesti president.

KPMG klientide seas on ettevõtjaid igast majandussektorist: nii suurte rahvusvaheliste firmade tütarettevõtjaid kui ka edukaid kohalikke firmasid, nii riigiasutusi ja -ameteid kui ka valitsusväliseid organisatsioone.

Märka vabatahtlikku!

KPMG esitas auhinnakandidaadiks fond Minu Unistuste Päev, kellega meid seob pikaajaline koostöö. KPMG pakub heategevusfondile pro bono partnerluse raames raamatupidamisteenust, nõustab neid maksuvaldkonnas ning aitab igal aastal läbi viia fondi auditit. Panustame fondi juhtorganite tegevusse ning mitmed endised ja praegused töötajad jagavad oma aega ja teadmisi selle päeva raames vabatahtlikena. Oleme tänulikud, et meie meeskonnas on nii palju aitajaid ja märkajaid ning rõõmustame üheskoos tunnustuse üle!

KPMG osaleb konkursil „Unistuste tööandja 2017“ KPMG on aastaid teadlikult panustanud oma töötajatesse. Oleme teinud palju, et KPMG-lased teaksid ja tunneksid, et neist hoolitakse ning otsitakse vajadusel koos nendega lahendusi. Meil on ka selge põhjus, miks me soovime tööandjana pingutada ja tõesti parimat pakkuda – põhjuseks on KPMG toredad, ambitsioonikad ja väärtuslikud töötajad! Oleme muutnud KPMG-s töötamise nii heaks ja huvitavaks kui vähegi võimalik. Seetõttu otsustasimegi unistuste tööandja konkursil osaleda.

Veerand sajandit kogemust Eestis

Unistuste tööandja konkurssi korraldab Marketingi Instituut juba neljandat korda. Žürii hindab ettevõtteid, kes panustavad tööandja brändi arendamisse ja loovad nii praeguste kui tulevate töötajatega hea ja toimiva suhte.

Lõppes edukas majandusaasta 30. septembril 2016 lõppenud majandusaasta oli Eestis KPMG kaubamärgi all tegutsevatele ettevõtetele väga edukas. Käive kasvas 14%, küündides 5,4 miljoni euroni. Suurim kasv oli tehingute nõustamises (aastane käibe kasv 127%), juhtimis- ja riskinõustamises (44%), KPMG Advokaadibürool (35%) ja maksunõustamises (22%). Audiitorteenuste käive (3,0 miljonit eurot) on samas suurusjärgus kui 30. septembril 2015 lõppenud majandusaastal. KPMG areng ja kasv toetab meie ambitsiooni teha parimat tööd parimatele klientidele. Oleme usaldusväärsed, uuendusmeelsed ja pakume reaalseid ärikasvu toetavaid lahendusi.

KPMG aastakonverents „Eesastumine“ 16. märtsil 2017 toimuva KPMG aastakonverentsi peateemaks on tulevik ja muutused. Kõnnime samm eespool ja näitame suunda muutustes orienteerumiseks. Millised on muutuva majanduskeskkonna mõjud ärikeskkonnale ja ettevõtlusele? Mida uut toob kaasa seni nähtuist suurim ühinguõiguse reform ja mida peab teadma andmekaitsereformist? Milline on uus maksupoliitika ja millised on maksu- ja tolliameti uue peadirektori tulevikuplaanid? Aastakonverents toob kokku kogenud ja pädevad eksperdid, aktuaalsed teemad ja väärtuslikud nõuanded igale ettevõtluses osalejale.

Oleme uhked, et KPMG on paljude jaoks juba praegu unistuste tööandja.

KPMG tähistab 2017. aastal 25. tegutsemisaastat Eestis. Oleme suurtest rahvusvahelistest ärinõustamisvõrgustikest esimene Eestis, avades uksed juba 1992. aastal. Veerand sajandit kogemust võimaldab meil näha majanduse tervikpilti ja olulisi detaile selle taga.

Urve Palo: ekspordis on roll ka kohvikul Eesti Energia kontori kĂľrval 16

Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Eesti peab eeskätt keskenduma oma majanduse tugevate valdkondade arengule, leiab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Samas hoiatab ta mikro- ja elustiiliettevõtete tähelepanuta jätmise eest. Uuringust settib ettevõtjate põhisõnum, et parim, mis riik saab teha, on tagada keskkond, kus on hea äri teha. Oluline on selgelt eesmärgistatud ja pikaajaline, valitsemisaladeülene visioon ettevõtluskeskkonna arenguks. Kuidas Teie suhtute selgete prioriteetide, mingite valdkondade ja tegevussuundade eelisarendamisse? Jah, stabiilse keskkonna osas meil ilmselt vaidlust ei ole. Oluline on mõista, et keskkond ei ole ainult maksusüsteem, taristu ja ettevõtlust puudutavad regulatsioonid, vaid ka sise- ja välisjulgeolek, haridus ja teadus ning meie inimlik toimetulek. Uue valitsuskoalitsiooni eesmärk on panustada ettevõtluskeskkonda eelkõige pikaajalises vaates, mis tähendab panustamist haridusse ja teadusse ning ebavõrdsuse vähendamisse.

Ettevõtlus- ja IT-ministrina ei ole mul keeruline seada eesmärke, mis langevad kokku ettevõtluse eesmärkidega nii mikro- kui ka makrotasandil. Eelkõige tasub rõhutada ekspordi toetamist ning igakülgset koostööd riigi esindajate ja ettevõtjate vahel meie toodetele ja teenustele uute ja laiemate turgude leidmisel. Meile kõigile on kasulik, kui suudame luua suuremat lisaväärtust, müüa parimat kaupa kõrgema hinnaga. See eeldab panustamist tootearendusse ja tootmise efektiivsusse. Kui viimane neist on valdavalt ettevõtja enda hool, siis riik saab oma tugistruktuuride kaudu aidata kaasa just arendustegevuses, mis väikses majanduses nagu Eesti ei pruugiks muidu olla tasuv, ning korrastada teaduse ja ettevõtluse vahelist koostööd ideede ja leiutiste realiseerimiseks toodete või teenustena. Olen nõus seisukohaga, et pigem teha vähem ja korralikult, kui üritada haarata kõike ja saavutada vähe. Seetõttu soovin oma tähelepanu fokuseerida nendele valdkondadele, mis on Eesti tugevused ja omavad seetõttu kõige suuremat eeldust

ekspordiks ja lisandväärtuse kasvuks – e-Eesti ja meie infotehnoloogilised lahendused, kodumaise põlevkivi, põlluja metsatööstuse toorme võimalikult edukas väärindamine ning nutikad uued tooted ja teenused näiteks geeni- ja tervisetehnoloogiates. Kindlasti ka Welcome to Estonia, sest incoming turismisektoris on parim reklaam meie unikaalsele elu- ja ettevõtluskeskkonnale.

Eksportööride hinnangul oleks õigem eelisarendada suurte kogemustega ja tugevamaid sektoreid/ettevõtteid. Kas see oleks mõeldav ja kui suurt poliitilist riski võiks selline eelistuse seadmine kujutada? Sektoritest oli eespool juba juttu, kuid suur versus väike ei ole õige lähenemine. Kui keskenduda vaid 7%-le suurematest, siis tähelepanu alt jääksid välja paljud keskmised või väikeettevõtted, kel aga võib olla mõnes kitsas valdkonnas otsustav roll suurettevõtte allhankijana või know-how teenuse pakkujana. Ka väike nurgapealne kohvik, kust Eesti Energia pearaamatupidaja hommikul ostab oma saiakese ja cappuccino, on vajalik selleks, et Estonian Cell, üks Eesti suurimaid elektritarbijaid, saaks edukalt eksportida kõrge lisandväärtusega toodangut. Ja pealegi, kes julgeb väita, et tänane väike firma ei ole ülehomme suur? Kõik suured ettevõtted on olnud alguses väikesed. Seega tuleb silmas pidada ja toetada ka väikeste ettevõtete arengut. Kindlasti ei saa keskenduda vaid ühele-kahele tippettevõttele oma sektoris, eesmärk peab olema konkurentsi moonutamata säilitada ja arendada Eesti ettevõtluse tugevaid külgi.

Milline on Teie arvates mikro- ja elustiiliettevõtete majanduslik ja sotsiaalne roll? Hindan kõrgelt ettevõtjaid, kes soovivad panustada ka ühiskonna arengusse ja omavad tundlikku sotsiaalset närvi. Edu jagamine võib olla alus veelgi suurema edu saavutamiseks ning ettevõtluskeskkonna jaoks on tunduvalt parem, kui meil on sadu tuhandeid rahulolevaid töötajaid ja tarbijaid. Uuringud näitavad, et kui ettevõte on sotsiaalselt vastutustundlik ja panustab ühiskonda tagasi, siis see võib olla töötajate jaoks väga oluline motivaator, et selles ettevõttes töötada. Lisaks, mida

suurema sotsiaalse vastutuse ettevõtjad vabatahtlikult võtavad, seda väiksem on maksukoormus majanduskeskkonnas. Elustiili- ja mikroettevõtted on osa samast pildist. Pereettevõtted on aga läbi maailma majandusajaloo näidanud end kõige stabiilsemate ja pikaajalisemate äristruktuuridena, seetõttu saan neid vaid imetleda ja aidata kaasa nende arengule seal, kus see on võimalik. Sotsiaalse ja elustiiliettevõtluse puhul ei ole vaja rääkida toetamisest kellegi arvelt. Enamikul juhtudel on eeskätt vajalik hoopis tähelepanu ja tunnustus, ning see kõik on võimalik kasvõi minu tööaja arvelt.

Kõigist varasematest pingutustest hoolimata saite ministrina EAS-i, mis on taas kriitilises seisus. Eksportöörid toovad raportis välja, et ka neil oleks rohkem kasu teistsugusest EAS-ist. Mis saab? Ekspordi toetamine on minu kui ministri keskne ülesanne ja kus iganes on vajalik uste avamine ministri tasemel, olen Eesti edu nimel valmis koostööks ettevõtlusorganisatsioonide ja eksportööridega. Lähiaja eesmärgiks on juba eelmise ministri algatatud EAS-i ja teiste struktuuriüksuste reformi lõpuleviimine, et vähendada bürokraatiat, tõhustada riigipoolse teenuse kättesaadavust ja keskenduda ekspordile. Põhimõte, et ettevõtja peab saama ettevõtlust toetavad teenused ja info kätte nn ühest aknast, eeldab kliendihaldurite väga suurt pädevuse kasvu ning on suureks väljakutseks EAS-ile. Kuid see tuleb ära teha. Samuti Team Estonia projekti elluviimine, et Eesti eksportijatel oleks igal olulisel turul mõni sõber või diplomaat, kes loob kontakte, tunneb kohalikke olusid ja aitab maandada tundmatuse riski.

Kas seni peaaegu tabuteemaks olnud võimalikud erikokkulepped suurte välisinvestoritega on valdkond, mida uus koalitsioon võiks arutada? Võib, kuid peab ka meeles pidama, et oleme väga väike majandus – seda ei muuda ühegi meetme ega poliitilise programmiga. Pelgalt üks suur rahapaigutus Eestisse mingi tehase näol, mis ei paku tööd meie inimestele, pole eesmärk iseeneses, mida tingimata püüda. Seepärast peab iga selline kokkulepe olema suunatud mitme eesmärgi üheaegseks saavutamiseks. Näiteks kõrgtehnoloogiline, eksportiv, kohalikku tooret väärindav ja Ida-Viru tööhõivet parandav tootmisettevõte. Aga esimene konkreetne samm sel teel käivitub 2017. aasta alguses suurinvestori toetusmeetme näol ja kui see ennast õigustab, siis liigume 2018. aastal edasi suurema hoo ja rahalise mahuga.

Energiahind on tänaseks välismaiste otseinvesteeringute osas juba tagasilööke andnud. Kuidas suhtute mõttesse, et suurematele eksportivatele ettevõtetele võiks näiteks võrgutasudes olla mingi läbirääkimisruum? Võrgutasud ning muud komponendid elektrihinnas on konkurentsiolukorra parandamiseks oluline teema. Võrkudesse on tehtud suuri investeeringuid, mis peaks tagama, et taristu on kestev ja kvaliteetne, seega eeldus investeeringute tegemiseks Eestis on olemas. Järgmine samm on tagada, et suudame oma head taristut ka hästi müüa. Kuna Elering on äriettevõte, siis eeldan, et juba praegu on juhatusel teatav läbirääkimiste ruum kasulike lepingute sõlmimiseks. Kui on mingeid regulatiivseid takistusi, siis kindlasti on need teemad, mida tuleb analüüsida ja võimalusel leida investeeringuid ergutavaid lahendusi.

Sinu maksud on kõigi vaateväljas. Aitame sul suurendada läbipaistvust ja minimeerida riske.

Vaata lisainfot: kpmg.ee või võta ühendust ja uuri lisaks: 626 8700

Enneta homset. Tegutse juba täna.

„

Paraku lonkab maailmamajandus tänini kaheksa aasta taguse finantskriisi haavade käes, mistõttu on majanduskasv jäänud marginaalseks.

Eesti peab tundma oma eksportööride maailma Viimase veerandsajandiga oleme harjunud, et saame siinsamas kodus kasutada pea iga asja, mis maailmas toodetakse, olgu siis isiklikuks tarbeks või ettevõtte tootmisprotsessis. Nii igapäevase asja puhul on lihtne unustada, et me ei võlgne sellist kaupade kättesaadavust mitte globaliseerumisele ega Euroopa Liidule, vaid eeskätt Eesti majanduse võimele impordiga võrreldavas koguses tooteid ja teenuseid eksportida.

Teisalt tähendab see, et ekspordi kahanedes kahaneb ka import, mida oleme nii enesestmõistetavaks pidanud. Me ei tohiks seda unustada. Paraku ei lähe meie eksportööridel viimasel ajal hästi. Väikeste riikide käekäik sõltub ekspordist palju enam kui suurte oma. Peame oma harjumuspärase kaubakülluse tagamiseks importima (suhteliselt) kordades enam kui suured riigid, kelle avar koduturg võimaldab kodus tunduvalt mitmekesisema ettevõtluse olemasolu.

Õnneks ei tähenda eeltoodu, nagu ei võiks meie kui väikeriigi eksport ja majandus senisest märksa kiiremini kasvada. Riigi väiksus pakub suurte väljakutsete kõrval ka mõningaid eeliseid, kuid need pole paraku nii ilmselged kui suurriikide omad. Seetõttu on enda eeliste ülesleidmisel esimene käsk: tunne iseennast! Eesti puhul siis meie eksportööre ja nende tegutsemiskeskkonda. Nii füüsilist kui juriidilist, ent veelgi enam sotsiaalset ja poliitilist.

Ülalöeldu pole hea ega paha, vaid kiretu reaalsus – kuniks maailmamajandus enamjaolt normaalselt sujub. Paraku lonkab maailmamajandus tänini kaheksa aasta taguse finantskriisi haavade käes, mistõttu on majanduskasv jäänud marginaalseks. Meie ekspordist sõltuva majanduse õnnetuseks on kaubanduse ja majanduskasvu suhe niisugune, et buumi ajal kasvab ja seisaku ajal langeb kaubandus kiiremini kui majanduse enda tempo.

Liikumaks punktist A punkti B peame alustuseks teadma – mitte ette kujutama! –, kus ja milline on punkt A. Selle teadmiseks on vaja põhjalikke ja professionaalseid uuringuid. Kuid üksnes neistki ei piisa, vaja on ka teada, millest sõltub edukas kohalejõudmine punkti B. On vaja selget arusaama, mida selleks teha tuleb ja kes mida tegema peab. Elementaarne, eks ole? Edasi läheb vaid keerulisemaks.

Foto: Arno Mikkor, Ekspress Meedia

Heido Vitsur, majandusekspert

Punkti B liikumisel on vaja saada kogu teekonna vältel toimuva kohta pidevalt tagasisidet. Sellist, kus informatsioon ja müra oleks teineteisest usaldusväärselt eraldatud. Ka selleks ei piisa üksnes andmetest, vaid tarvis on piisava sagedusega kvaliteetseid uuringuid. Kõik selleks, et valitud teel ei tuleks liiga järsult pidurdada või rooli rebida. Õnneks on algus tehtud, kuid kohale saab jõuda vaid siis, kui alustatud teed mööda edasi minnakse ja teel kogutud informatsiooni suuna õigeaegseks korrigeerimiseks ka ära kasutatakse.

Väärtust ei loo enam kapital, vaid ajud Elame huvitaval ajal. Maailmas toimub nii palju protsesse, mis raputavad kõik ühekaupagi meie senist elukorraldust põhjalikult, saati siis veel koosmõjus. Näiteks radikaalse islami pealetung, vana maailma hääbumine uue varju, Brexit Ühendkuningriigis, Donald Trump USA-s, EKRE Eestis jne. Mis siis järsku juhtus, et maailm on pea peale pöördumas? Oma mõtetest räägib Joel Zernask, KPMG Eesti maksuvaldkonna juht ja KPMG partner. Minu arvates on põhjuseks mõnel viimasel aastakümnel üha süvenenud sotsialismi võidukäik maailmas, eeskätt aga Euroopas. Need protsessid on alguse saanud vanas maailmas valitseva vasakpoolse maailmavaate esindajate üle piiri läinud halvakspanust teisitimõtlejate suhtes.

Sallivuse vimm Norm on kõike sallida – kes seda ei tee, ei vasta normile ja on seega sõna otseses mõttes ebanormaalne. Samas on justkui igati normaalne neid teisitimõtlejaid mitte sallida, mis muuhulgas väljendub uudissõna vihakõneleja leiutamises ja Wehrmachti-teemaliste omadussõnade kasutamises. Peeter Tooma laulis kunagi: „Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja…“ Seda vimma õhutavad omakorda osavad ja omakasupüüdlikud populistid. Kokkuvõttes päädibki asi sellega, et keskmisest veidi vähem tolerantne inimene võtab tuld ja astub enda eest välja. Kuna aga avalikult oma (teistsuguste) mõtete avaldamine lõpeb paratamatu

halvakspanuga, millega enamik ei viitsi tegeleda, siis tehakse statement salaja, valimiskasti juures. Kuidas see majanduses väljendub? Turumajandus põhineb majandusvabadusel, konkurentsil ja nõudluse-pakkumise suhtel. Kes on parem, see on edukam. Kui naabrimehe saag lõikab paremini ja maksab vähem, siis tema oma ostetakse ja minu oma mitte. See tekitab minus motivatsiooni oma saagi ja tootmisprotsessi konkurentsis püsimiseks edasi arendada. See on võrreldav kõige elementaarsema loodusseadusega: kui jääd maha, siis sind süüakse ära. Sama kehtib sööjate endi kohta – oht end vigastada ja ise saagiks muutuda sunnib neid jahi käigus liigseid riske vältima.

Arengu pidur Inimesele aga on omane muudest loomadest suurem sotsiaalsus, mis ei luba tal pealt vaadata, kuidas maha jääv ligimene ära süüakse, vaid sunnib teda aitama. Meile meeldib seda nimetada inimlikkuseks vastandina elajalikkusele, ehkki viimane võib tähendada lihtsalt looduspärasust. Sotsialismi häda on aga selles, et see pärsib arengut – mahajääjate kaasavedamine aeglustab kiiremate hoogu. Kui mina ei suuda mingil põhjusel oma saeäri käima panna, siis võtab sotsialist midagi ära mu naabrimehelt ja annab selle mulle. Ehkki mind on päästetud hukust, on majanduse arengu seisukohalt toimunud midagi destruktiivset ja loodusseaduse vastast. Meie kahe koondbilansis ei ole mingit väärtust juurde loodud, vaid on vara ümber jagatud. Lisaks on kahjustada saanud meie mõlema, aga eeskätt naabrimehe motivatsioon pingutada ning toodet ja tootmisprotsessi veelgi edasi arendada, et järgmise ja ülejärgmise valla saetootjatestki mööda minna. 23

Joel Zernask, partner, maksuvaldkonna juht KPMG Baltics OÜ 626 8791 jzernask@kpmg.com

„

Riigisiseselt raha ühest taskust teise tõstmine ei loo väärtust juurde. Tegelikult suisa vastupidi, kuna vajajale-rohkem-raha-kätte-poliitika tulemusel sisetarbimine suureneb, siis kasvab ka Eesti väliskaubanduse defitsiit, sest tõuseb imporditavate toodete tarbimismaht.

Kuidas see on seotud maksudega? Väga otseselt: selline ümberjagamine toimub tänapäevases maailmas ju maksude ja sotsiaalsüsteemi kaudu. Maailm põhineb ettevõtlusel, mille käigus toimub areng, luuakse töökohti ja väärtust.

Riik kui teenus Selleks et saaks eksisteerida praegune maailmakord, peab ettevõtlus mingi osa tuludest andma ühiskasutusse nimetusega riik. Selle osa eest ostab ettevõtja sisuliselt korrapidamis- ja haldusteenust, mis seisneb talle toimimiseks vajaliku ühiskonnakorralduse, infrastruktuuri ja hariduse korraldamises. Sellise teenuse teostamiseks on paraku riigil vaja võimu, sh ettevõtja enda üle. Nii et kuningas ei ole mitte klient, vaid teenusepakkuja, keda esindavad poliitikud ja ametnikud. Enamasti ei ole see probleem, kuna mõlemad on üksteisest suuresti sõltuvad ja teevad seetõttu koostööd, et teiste riikidega konkurentsis edukad olla. Koostöö seisneb infovahetuses ja koos mõtlemises, muu hulgas arutlemises selle üle, kuidas ühiseid ressursse kõige mõistlikumalt kasutada. Vajadusel alandatakse teenustasu, et teenida tulevikus rohkem ja olla võimelised jagama rohkemat ka kodanikega. Paraku ei toimi see koostöö alati niimoodi. Näiteks Eestis.

„

Selleks et saaks eksisteerida praegune maailmakord, peab ettevõtlus mingi osa tuludest andma ühiskasutusse nimetusega riik. Eestis tegi äsja võimu kaotanud erakond aastal 2000 midagi väga õiget – andis riigi poolt ettevõtjatele tasuta laenu, vabastades nad ajutiselt teenustasust ehk tulumaksust, et nad saaksid oma ärisid ja konkurentsivõimet kiiresti kasvatada. Kokkulepe oli, et kui ettevõtjal hakkab hästi minema, siis ta maksab tulumaksu kasumi jaotamisel. Eesti paistis atraktiivne ning paljud välisinvestorid, eeskätt Põhjamaadest, investeerisid siia, tõid oskusteavet ja õpetasid eestlastele üle 50 aasta jälle turumajanduse põhimõtteid.

Argus muutuda Aja jooksul ilmnes aga kaks probleemi: esiteks, neid välisinvestoreid ei huvitanud sugugi, mida kohalikud ettevõtjad ja Eesti riik olid kokku leppinud, ning nad ei jaotanud kasumit ja ei maksnud tulumaksu olenemata sellest, et neil läks hästi. Teiseks olid nad enamasti Põhjamaadest, st nad ei suutnud ka ise globaliseeruvas maailmas konkurentsis püsida, kuna n-ö headel aegadel, kui uus maailm oli veel lapsekingades, lubasid nad oma riigikorral sotsialismi kalduda. See tõi kaasa kõik eespool kirjeldatud tagajärjed ning elukorralduse, mida nad enam ülal pidada ei jõua. Samas ei saa nad sellest ka välja: kodanik ei luba, kuna ta on harjunud edukama naabrimehe varast osa saama. Mida aeg edasi, seda selgemaks sai, et millenniumiaegne kokkulepe ei tööta – majandus on muutunud kapitalipõhisest tööjõupõhiseks ning ettevõtete jaotamata kasumi maksuvabastus olukorras, kus järjest kasvavad tööjõukulud on ebaproportsionaalselt kõrgelt maksustatud, enam majanduse arengut ei toeta. Võimu kaotanud erakond ei osanud muutunud olukorrale reageerida ning otsustas oma ebakindlust varjata klientidest eemaldumise, naeruvääristamise ja jõulise kõik-onkorras-kampaaniaga. Paraku tegid nad

sedasama ka oma koalitsioonipartnerite suhtes, kellele see sugugi ei meeldinud. Seega, kui peamise opositsioonierakonna siseheitluste käigus Eesti „rahvavaenlane nr 1“ kõrvale tõrjuti, ei olnudki enam vaja seda alandamist välja kannatada ning kinga sai hoopis „suur poiss“ ise.

Jõuga võrdseks? Kahetsusväärselt aga paistab, et uuel koalitsioonil on veel vähem aimu, mida teha, et majandus taas kasvama hakkaks. Jõuliselt tuldi välja loosungitega jämehäälestusest ning asuti kokkulepet klientidega ühepoolselt muutma. Seejuures ei ole paraku šablooniks võetud uue maailma riike, vaid turumajanduse konkurentsis juba pöördumatult kaotanud ja vaikselt pankrotti tüürivaid Põhjamaid. Kahtlemata on sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine oluline, aga mis sellest kasu on, kui me ei ole võimelised seda rahastama, sest ei suuda midagi eksportida? Riigisiseselt raha ühest taskust teise tõstmine ei loo väärtust juurde. Tegelikult suisa vastupidi, kuna vajajale-rohkem-raha-kätte-poliitika tulemusel sisetarbimine suureneb, siis kasvab ka Eesti väliskaubanduse defitsiit, sest tõuseb imporditavate toodete tarbimismaht. Mitte ühtegi eksporti suurendavat maksumuudatust ei ole välja pakutud. Vastupidi, jõuliselt motiveeritakse raha väljaviimist Eestist – välisettevõtjatel vähendatakse kasumi maksustamise määra (et nad saaksid kasumi odavamalt välja viia) ning suurendatakse importkaupade tarbimist. Naabrid Lätist on oma kullasoone juba leidnud – see on Eesti aktsiisipoliitika, mis uue koalitsiooni plaanide kohaselt neile veelgi tulusamaks muutub.

Maksuloogika vastupidiseks Meenutan Margaret Thatcheri ütlust: sotsialismi probleem on see, et teiste inimeste raha saab lõpuks otsa. Eestis on lisaks veel see probleem, et neil teistel inimestel ei ole ka raha. Uue koalitsiooni plaan on lühiajaliselt ümber jagada viimaseid veeringuid, selle asemel et soodustada eksporti ja kõrget lisandväärtust tootvate töökohtade loomist. Eesti peab pöörduma kapitali madala ja tööjõu kõrge maksustamise keskkonnalt vastupidisele mudelile. Tänapäeval ei loo väärtust enam kapital, vaid ajud (vt edukaid start-up’e, kes alustasid rahatult) ja soodustada tuleb seda, mis väärtust loob. Kuid selline poliitika ei too hääli. Olen aga täiesti kindel, et praegusel kursil kaovad hääled samamoodi, ent riigile vahepeal tekitatud kahju on korvamatu. Eesti-suguses riigis (ja võib-olla üldse kogu maailmas) sotsialismil pikka põlve ei ole!

Ole valmis! IFRS 15 muudab oluliselt müügitulu

„

Millal kajastada müügitulu? See on üks vastuolulisemaid küsimusi tänapäeva raamatupidamises. Finantsarvestuse üks keerukamaid pähkleid, müügitulu kajastamine, sai hiljaaegu uued arvestuspõhimõtted. Uus standard hakkab kehtima küll 2018. aastast, kuid võib mõjutada 2017. aasta finantsaruandeid. KPMG vandeaudiitor Siim Kannistu annab ülevaate peamistest muudatustest, mille uus standard IFRS 15 endaga kaasa toob.

„

Osa avalikustamisele minevast infost võib tunduda äriliselt liiga tundlik, kuid standardi kohaselt ei ole see piisav põhjus infot mitte avalikustada.

Siim Kannistu, vandeaudiitor KPMG Baltics OÜ 626 8746 skannistu@kpmg.com

Keda mõjutab uus standard kõige enam?

Uue standardi mõju on suurim telekommunikatsiooni-, ehitus- ja tarkvaraarendussektoris. Samas ei tohiks uute nõuete mõju alahinnata ka teistes tööstusharudes, näiteks sõiduautode või tööstusmasinate müügis, kinnisvaraarenduses, hulgikaubanduses, online-kaubanduses, spetsiifiliste tellimuse peale ehitatavate varade tootmises jms.

Praegu kehtivad müügitulu standardid IAS 11 ja IAS 18 ning nende tõlgendused jätavad müügitulu kajastamisel üsna palju tõlgendusruumi. Esineb olukordi, kus ettevõtted kasutavad majanduslikult sarnaste tehingute jaoks erinevaid arvestuspõhimõtteid. Uus IFRS 15 toob selgust juurde ja arvestuspõhimõtted peaksid ettevõtete lõikes ühtlustuma.

Avalikustatava info hulk kasvab

IFRS 15 põhiprintsiibi kohaselt peab ettevõtte müügitulu kajastamine peegeldama müüdavate kaupade ja teenuste üleminekut kliendile ning üle läinud kaupade ja teenuste eest saadaoleva tasu suurust. Selle põhiprintsiibi järgimiseks peab ettevõte kasutama müügitulu kajastamisel viie sammu mudelit:

Uus standard mõjutab kõiki ettevõtteid, kes koostavad IFRS raamatupidamisaruandeid, sest ettevõtte müügitulu kohta avalikustatava info hulk suureneb tunduvalt. Lisaks võivad muutuda müügitulu arvestuspõhimõtted paljudes ettevõtetes. Uue standardi rakendumine mõjutab kõige rohkem nende ettevõtete müügitulu arvestust, kes: –– sõlmivad klientidega pikaajalisi müügilepinguid, mis algavad ühel ja lõppevad teisel majandusaastal; –– ja/või müüvad klientidele kaupu ja teenuseid koos ühtse paketina. Pikaajalised müügilepingud võivad olla sõlmitud nii teenuse osutamiseks (nt ehitusteenuse puhul) kui ka kaupade müügiks (nt seeriatootmise puhul). Ühtse paketina võidakse müüa näiteks mobiiltelefoni ja kaheaastast kõneteenust või tarkvaralitsentsi ja selle hooldusteenust. Näiteid võib tuua palju, sealhulgas selliseid, mille puhul ei tundu toode ja teenus olevat esmapilgul eristatavad. Nii võib tekkida olukordi, kus tootele antavat garantiid tuleb uue standardi järgi käsitleda eraldi müüdava teenusena. Ettevõtted peavad tulevikus olema suutelised selliseid toode + teenus pakette tuvastama ning toote müügitulu teenuse müügitulust eristama.

Müügitulu kohta avalikustatava info hulk suureneb tunduvalt. Kui praegu avalikustatakse müügitulu üldjuhul geograafiliste piirkondade ning teenustekaupade liigi lõikes, siis edaspidi on võib olla vajalik teha seda ka näiteks kliendirühmade, lepingutüüpide jms kaupa. Sellise info kogumine võib olla väga ajamahukas. Osa avalikustatavast infost võib tunduda äriliselt liiga tundlik, kuid standardi kohaselt ei ole see piisav põhjus infot mitte avalikustada.

Arvestuspõhimõtted muutuvad selgemaks Millal kajastada müügitulu? See on üks vastuolulisemaid küsimusi tänapäeva raamatupidamises. Kaupade müügi kajastamine on tavaliselt lihtne, ent kui ettevõttes on pikaajalised teenuslepingud, siis võib sellele küsimusele vastamine muutuda keeruliseks.

1) tuvastama lepingu; 2) tuvastama lepingus kliendile antud lubadused, mis on üksteisest eristatavad ja millest klient saab eraldiseisvat väärtust; 3) selgitama välja tehingu hinna; 4) jagama tehingu hinna lepingus antud lubaduste vahel; 5) kajastama müügitulu antud lubaduste täitmise jooksul või ajahetkel. Kuidas see praktikas müügitulu kajastamist mõjutab? Sõltuvalt lepingutest võib müügitulu kajastamise hetk nihkuda varasemaks või hilisemaks. Mõnedes ettevõtetes, kus kajastatakse kogu tulu ühel ajahetkel, võib olla vajalik kajastada tulu mingi ajaperioodi jooksul (või vastupidi). Ettevõtted, kes kasutavad müügitulu kajastamisel valmidusastme meetodit, peavad selgitama, kas praegu kasutusel olev valmidusastme määramise meetod on sobilik ka IFRS 15 kontekstis.

„

Ettevõtted peavad tulevikus olema suutelised selliseid toode + teenus pakette tuvastama ning toote müügitulu teenuse müügitulust eristama. Järgmised sammud

IFRS 15 rakendumise mõju sõltub eelkõige müügilepingute tingimustest, kuid on tugevalt mõjutatud ka kohalikest õigusaktidest ja ettevõtte tavapärasest müügipraktikast.

Ettevõtted peaksid juba praegu selgitama, kuidas mõjutab standard kasutusel olevaid arvestuspõhimõtteid ja finantsnäitajaid. Uus standard võib mõjutada ettevõtte äritegevust veidi laiemalt kui ainult raamatupidamine. Näiteks võib muudatus mõjutada laenulepingute finantssuhtarve, töötajate preemiaskeeme ja tekitada vajaduse muuta müügilepingute tingimusi. Samuti nõuab praegu kehtiv IFRS raamatupidamise aastaaruande koostajalt hinnangut sellele, kuidas mõjutab uus standard ettevõtte finantsnäitajaid tulevikus. Kokkuvõtet erinevatest ülemineku variantidest võib näha all tabelis.

Mõju sõltub eelkõige müügilepingute tingimustest, kuid tugevalt ka kohalikest õigusaktidest ja ettevõtte tavapärasest müügipraktikast.

Standardile ülemineku võimalused IFRS 15 standardit on kohustuslik rakendada hiljemalt alates 1. jaanuarist 2018. Ettevõtetele on antud võimalus valida, kas rakendada standardit tagasiulatuvalt või edasiulatuvalt. Tagasiulatuval rakendamisel korrigeeritakse võrdlusperioodi andmeid selliselt, nagu oleks IFRS 15 standard kehtinud kogu aeg. Ettevõtetel on võimalus kasutada ka lihtsustavaid erandeid. Samas tagab eranditeta tagasiulatuv rakendamine maksimaalse võrreldavuse aruandeperioodide vahel. Edasiulatuva ehk kumulatiivse meetodi kasutamisel on võrreldavus perioodide vahel kõige väiksem.

Eelneva põhjal peaksid ettevõtted otsustama, milline IFRS 15 standardile ülemineku variant neile ja aruande lugejatele kõige paremini sobib.

–– Analüüsida ettevõtte müügilepinguid. –– Selgitada uue standardi mõju ettevõtte finantstulemustele ja -seisule. –– Selgitada, millist infot on vaja hakata koguma, et täita uusi avalikustamise nõudeid. –– Teha otsus, millist standardile ülemineku meetodit kasutatakse ja kas võrdlusandmeid korrigeeritakse. –– Uuendada IT-süsteeme ja rakendada täiendavaid sisekontrollimehhanisme võimalike vigade vältimiseks. –– Soovitan protsessi kindlasti kaasata ka finantsaudiitori või -nõustaja.

Rohkem infot IFRS 15 standardi mõju kohta leiab KPMG võrgustiku veebiaadressilt: https://home.kpmg.com/ xx/en/home/services/audit/internationalfinancial-reporting-standards/revenue.html

Uus IFRS 15 standard toob kaasa ulatuslikud muudatused, mis võivad olla väga olulise ja laiahaardelise mõjuga paljude ettevõtete jaoks. Sujuvaks üleminekuks uuele standardile soovitan esimesel võimalusel alustada järgnevate tegevustega:

2017

2018

Omakapitali korrigeerimise kp

Meetod

2016

Tagasiulatuv, eranditeta

IAS 11/18

IFRS 15

1. jaanuar 2017

Tagasiulatuv, eranditega

IAS 11/18

Segu IFRS 15 ja IAS 11/18 nõuetest

IFRS 15

1. jaanuar 2018

Kumulatiivne meetod

IAS 11/18

IFRS 15

1. jaanuar 2019

Robot – sinu uus töökaaslane 19. sajandil, mil tööstusrevolutsioon hoogustus, üritasid töölised lõhkuda või vähemalt kahjustada masinaid, mis nende arvates nende töö üle võtsid. Praegu seisame me üsna tõenäoliselt uue tööstusrevolutsiooni lävel, mis on järjekorras juba neljas. Tundub, et uue põlvkonna robotid on silma peale pannud ka keerukamatele töödele, mis on praegu veel inimeste kätes. Näitena võib tuua haiguse diagnoosimise, mis sõltub siiski arstidest. Kas seekord on masinate vastu suunatud mässu eesotsas haritud spetsialistid? Marek Zoth, juhtivkonsultant IT-nõustamine, juhtimisalane nõustamine KPMG Tšehhi Vabariik mzoth@kpmg.cz

Edusammud inimhääle töötlemisel ning tehisintellekti, andmeanalüüsi ja IT-süsteemide integratsiooni valdkonnas on teinud võimalikuks digitaalse tööjõu – tarkvararobotite kasutamise. Need on programmid, mis imiteerivad inimeste tööd aladel, kus automatiseerimine oli seni kas võimatu või liiga kulukas. Robotiseerimise algtaset, mida saab kiiresti saavutada, nimetatakse robootika protsessi automatiseerimiseks (RPA). Selle puhul teostavad täpselt määratletud ja struktureeritud tegevusi, mida enne tegid inimesed ja mis suhtlevad ettevõtte arvutisüsteemi kasutajaliidesega, robotid. Näiteks ärirakenduste arenduses võib roboteid kasutada regressioontestimise automatiseerimiseks. Teine tase hõlmab nutiprotsessi automatiseerimist. Seal kasutavad robotid tehisintellekti, et töödelda struktureerimata lähteandmeid, ja õpivad oma vigadest inimeste järelevalve all, nt tellimuste ja arvete sisestamisel. Kolmandat taset esindab kognitiivne automatiseerimine. Selle puhul imiteerivad tehisintellektiga varustatud robotid selliseid inimese võimeid, nagu näiteks hindamine, hüpoteeside püstitamine, nende kontrollimine ja otsuste tegemine. Selleks et kolmandat taset saavutada, on vaja märkimisväärseid investeeringuid: raha, aega, kuid ka teadusressurssi. Need, kes aga jõuavad robotiseerimise kolmandale tasemele, saavad olulised konkurentsieelised.

Robotiseerimine – osa strateegiast Robotiseerimise uus laine ei paku ettevõtetele RPA rakendamisest ainult kiiret kasu madalamate tööjõukulude, suurema tootlikkuse ja kõrgema kvaliteedi näol, vaid ka vähem silmatorkavaid hüvesid, näiteks töötajate jaoks igavate ja korduvate ülesannete vähenemine ja parem protsessi kontrollimine, järjepidevuse tagamine ja prognoosimine. Ettevõtted peavad keskpikas perspektiivis oma arengustrateegiat täiendama programmidega, mille eesmärgiks on kõiki robotiseerimise tasemeid täielikult ära kasutada ja nendega seotud riske juhtida. Üks viis, kuidas robotiseerimist tutvustada, on RPA pilootprojektide kasutamine. Neist saadav kasu loob viljaka pinnase edasistesse tasemetesse investeerimiseks.

Robotiseerimise argumendiks ei tohiks olla ainult madalamad tugiteenuste tööjõukulud. Oluline on rõhutada ka seda, et uue toote turule jõudmiseks vajalik aeg lüheneb võrreldes sellega, mis on vajalik traditsiooniliste, suhteliselt aeglaste IT-süsteemide puhul. Esile tuleks tõsta ka suuremat paindlikkust, mis võimaldab suunata töötajaid tööle, millel on kõrgem lisandväärtus. Kõrgem robotiseerimise ja automatiseerimise tase ei tähenda tingimata seda, et töötajad, kelle töö masinad üle võtavad, tõstetakse tänavale. Selle asemel avanevad nende jaoks mitmesugused uued võimalused, nt turunduse, müügi, läbirääkimiste ja kliendisuhete alal, kus ei saa ilma inimesteta hakkama. Robotiseerimise rakendamisega kaasneb vajadus täiendada äristrateegiat organisatsioonilise mõju ning muutuste ja kommunikatsiooni analüüsiga.

Tulevik robotitega

Kuidas saada robotiga sõbraks? Kuidas tegutsevad robootikale spetsialiseerunud nõustajad? Esiteks vaatavad nad teie ettevõttes korralikult ringi, uurivad protsesse ja tuvastavad valdkondi, mis sobiksid robotiseerimiskeks. Nad koostavad strateegia ja põhjenduse ning arvutavad välja selle, kui palju aitaks roboti rakendamine kokku hoida. Samuti nõustavad nad teid õigete lahenduste valimisel ja nende integreerimisel. Nad juhivad koos teiega pilootprojekti rakendamist ja aitavad luua kompetentsikeskuse, mis kontrollib ja arendab robotite kasutuselevõtmist teie ettevõttes. Tähtis on ka see, et nad toetavad teid muutustest teavitamisel ja vajalike organisatsiooniliste muutuste elluviimisel.

Kui me heidame kiire pilgu kaugemasse tulevikku, näeme, et robotiseerimine ei mõjuta ainult üksikut ettevõtet, vaid ka kogu sektorit ja ühiskonda. See mõjutab muu hulgas allhanke- ja teeninduskeskusi, mis on viinud oma tegevuse tööjõukulude vähendamise eesmärgil vaesematesse riikidesse. Robotiseerimise vältimatuks tagajärjeks ja väljakutseks on järjest suurenev nõudlus vajalike oskustega tööjõu järele. Võib eeldada, sellised suurettevõtted nagu Google või Amazon liiguvad mudeli robotkui-teenus tootmise suunas ja ühendavad pilvepõhised IT-lahendused suurte andmebaaside ja koolitatud asjatundjatega. Digitaalse tööjõu tootmine võib osutuda oluliseks tuluallikaks ülikoolidele, kes on võimelised oma professorite teadmiste ja väljaõppe abil pakkuma erinevaid roboteid. Seega võib juhtuda, et meditsiinikoolid toodavad spetsiaalseid meditsiiniroboteid ja pakuvad pilvepõhistel platvormidel teenuseid, mida kliinikud saavad oma keskkonda integreerida. Ühel heal päeval, kui tahame külastada oma perearsti, võime seega kohata tema asemel hoopis robotit, kes töötab paari spetsialisti või perearsti järelevalve all.

Mis valdkondades roboteid praegu rakendatakse? Klienditeenindus ja tugiteenused (mitte ainult pankades ja kindlustusettevõtetes): –– kliendi taotluste ja andmete töötlemine; –– nõuete käsitlemine (registreerimine ja teatamine); –– uute teenuste aktiveerimine ja kohandamine. Finantsjuhtimine: –– –– –– ––

tellimuste ja arvete töötlemine; kontode võrdlus; auditeerimine ja kontrollimine; seadusest tulenev ja juhtimisalane aruandlus; –– varahaldus; –– töötasud (palgaarvestus). IT: –– IT-tugi; –– regressioontestimine.

Küsime kogenud tehingute nõustaja Taavi Pahapilli käest, millised on tema soovitused Eesti eksportijatele. Taavi tegeleb tehingute nõustamisega KPMG Madridi kontoris, Küsime kogenud tehingute keskendudes ostu- ja müügitehingute nõustaja Taavi Pahapilli käest, finantsnõustamisele. Lisaks Hispaaniale on millised on tema soovitused Taavil pikaajaline rahvusvaheline kogemus ka Eesti eksportijatele. Taavi tegeleb tööst Tšiilis ja Lätis nii auditi valdkonnas kui ka tehingute nõustamisega KPMG kinnisvarasektoris. Madridi kontoris, keskendudes ostu- ja müügitehingute finantsnõustamisele. Lisaks Hispaaniale on Taavil pikaajaline rahvusvaheline kogemus ka tööst Tšiilis ja Lätis nii auditi valdkonnas kui ka kinnisvarasektoris. 32

Kõige olulisem on luua hea kontakt

„

Hispaaniakeelses kultuuriruumis on ülioluline hea kontakti saavutamine, ilma selleta ei liigu midagi. Mis nõu te annaksite Eesti eksportijatele, kes soovivad laieneda Hispaaniasse? Hispaania kasvab praegu võrreldes teiste suurte Euroopa Liidu riikidega jõudsalt. 2015. aastal kasvas riigi majandus euroala riikidest kaks korda kiiremini (kasv 3,2%). Välisinvestorite huvi on suur – seda on näha nii statistikast (otseste välisinvesteeringute kasv jätkub alates aastast 2013) kui ka meie tööst tehingute nõustamisel. Tööpuudus on veel üsna suur (20%), aga ka selles valdkonnas on olukord paranenud (restruktureerimised on läbi viidud) ning tööjõukulud on ELi suurriikidega võrreldes madalad. Atraktiivsust lisab loomulikult ka Hispaania kui potentsiaalne aken veel suuremale turule, Lõuna-Ameerikasse. Hispaaniakeelses kultuuriruumis on ülioluline hea kontakti saavutamine, ilma selleta ei liigu midagi. Selleks et asjad hakkaksid liikuma ja liiguksid ka edasi, tuleb väga palju suhelda, kas näost näkku või telefoni teel. Eesti poolt vaadatuna võib see ehk kohati tunduda üleliigsena ja

isegi aja raiskamisena, sest tihti seisneb suhtlemine kokkulepitud või juba räägitud asjade ülekordamises. Aga nii see käib – Hispaania inimesele meeldib vestelda ja selle käigus mõelda-arutada. Sellest hoidumine võib mõjuda ebaviisakalt ja ebakonstruktiivselt. Suhtluse juurde kuulub ka korrektne välimus, millele pööratakse üsna palju tähelepanu, eriti Madridis. Väline imago, presencia ja usaldusväärsus on siin väga olulised – seda on isegi tänaval näha. Samuti väärib märkimist, et paljud uksed avanevad siin isiklike soovituste peale. Nii et soovitus ongi see, et hakake potentsiaalsete partneritega varakult suhtlema, tulge kohale, käige koos söömas jne. Kontakti loomine võtab pisut aega. Kasulik on kaasata mõni kohalik nõustaja või keegi, kes tunneb ennast Hispaania kultuuris koduselt ja räägib hispaania keelt – siis sujuvad esimesed sammud kiiremini. Nõustaja või partneri kaudu on lihtsam võita usaldust ja veenda inimesi, et siia ei tuldud lihtsalt spioneerima, vaid tahetakse tõesti koos äri ajada. Hispaaniakeelne suhtlemine aitab loomulikult ka palju kaasa.

KPMG Madrid KPMG Asesores, S.L. Torre de Cristal – Torre KPMG Paseo de la Castellana, 259-C 28046 Madrid (Spain)

Kui palju Eesti ettevõtjaid on viimase viie aasta jooksul Hispaania turule läinud? Mis valdkonna ettevõtted on sinna oodatud? Ma ei ole seda statistikat ise uurinud. Eestlasi on Hispaanias palju, umbes 1000 ringis. Tuntumatest ettevõtetest saab nimetada Wolf Groupi, Baltikat ja Bigbanki, kes minu andmetel Hispaanias tegutsevad, kuid arvan, et on ka palju teisi. Huvitavatest sektoritest tooksin välja IT- ja tootmistehnoloogia (mh robootika) – selles valdkonnas võiks Hispaania ja Eesti ettevõtetel tekkida hea sünergia, sest tootmist on siin palju, aga IT arengu poolest on Eesti kaugemale jõudnud. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on Hispaanias ka maksusoodustusi ning otsetoetusi. Autotööstus, lennundus, infrastruktuur, infraehitus, kinnisvara ja keemiatööstus on samuti arenevad valdkonnad. 2014. aasta seisuga oli Eesti ettevõtete Hispaaniasse tehtud investeeringute maht kõigest 89,8 miljonit eurot ehk 1,7% välisinvesteeringutest, enamik kinnisvarasse. 33

„

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on Hispaanias ka maksusoodustusi ning otsetoetusi.

Kuidas tavaliselt eksport alguse saab? Kas pigem ostetakse toimivaid ärisid (nt tehaseid) üle, selles asemel et ise nullist ehitada? Ega ma kedagi siin nullist ehitamas pole kuulnud, aga ei ole välistatud, et on ka niimoodi alustanud ettevõtteid. Esmapilgul tundub joint venture tüüpi (koos ühise kohaliku partneriga) alustamine loogilisem, kasvõi keelebarjääri tõttu. Samas võivad kinnisvaras ka nullist investeeringud olla.

Millal on õige aeg hakata mõtlema laienemise peale Eestist väljapoole? Millised julgustussõnad kaasa annaksid? Eks paljudes valdkondades hakkab Eesti väiksus ettevõtja investeeringu tulusust piirama, nii et tulebki väljapoole vaadata, kas siis eksportija või investori rollis. Julgustuseks võin öelda, et kindlasti muudab väljaspool Eestit tegutsemine elu huvitavamaks ja avardab silmaringi ning see on edaspidises konkurentsis püsimiseks hädavajalik.

Millega tuleks laienemisplaanide juures kindlasti arvestada? Kui kaua selline protsess aega võtab? Protsess kestab ettevõtte (või osaluse) ostu puhul ligi aasta – arvan, et Eestis on see umbes sama pikk. Teatud protsessid võtavad siin aga kauem aega, kuna riik on suurem ja seega suhtlust ning kinnitamist on rohkem. Tööjõudu puudutav seadusandlus on Hispaanias viimastel aastatel muutunud. Sellega tuleb ennast kindlasti kurssi viia, sest tööjõumahukamates sektorites on sellel suur mõju. Samuti on tähtsal kohal suhted avalike asutustega (munitsipaalasutused).

Kuidas KPMG võiks ettevõtjaid toetada laienemisel piiri taha? Kontaktide loomisega eelkõige, samuti abiga edasise suhtluse juures. Meil on kontorid üle Euroopa, inimesed teevad sarnast tööd ja põhiline töökeel on inglise keel, mis muudab suhtluse riikide vahel lihtsaks. Kuigi ettevõtete tasemel tulevad osades riikides sisse kultuuri- ja keelebarjäärid ning geograafiline kaugus ja see kõik võib tundub kaugemalt vaadates keeruline, on see siiski väikse abiga ületatav.

Millised on sinu arvates peamised eksporti takistavad ja soodustavad tegurid nii Eestis kui ka Hispaanias? Kui rääkida Eestist ja Hispaaniast, siis tundub ikkagi, et keeleline erinevus ja vähene kultuuriline kontakt on eksporti ja investeerimist takistanud. Saksamaa, Ühendkuningriik, naaberriigid, Skandinaavia on eelistatum ja siiani justkui loogilisemad valikud. Hispaania seostub pigem turismiga. Aga tegemist on ikkagi Euroopas viiendal kohal oleva majandusega ja siin elab 47 miljonit inimest.

Oled varem töötanud samal alal teises ettevõttes ja ka Tšiilis. Mis on Hispaania ja Tšiili peamised erinevused? Jah, mul õnnestus töötada kaks aastat Tšiilis samas valdkonnas ehk siis financial due diligence`i alal – see oli väga arendav ja tore. Lühidalt: Tšiili on Ameerika ja Hispaania on Euroopa. Tšiilis on tubli ja kasvav majandus, mida USA on kõvasti suunanud, samas on sotsiaalne kaitse suhteliselt nõrk ja tervishoid ning haridus kallis. Hispaania on vastukaaluks mõneti mugavam keskkond, kus tervishoid ja haridus on kättesaadav. Teisest küljest, mulle isiklikult tundub, et Euroopas kiputakse asju vahel liiga keeruliseks muutma ja liiga pikalt lahti rääkima – meie valdkonnas on tööpäev Madridis tunduvat pikem kui Santiagos. Kummaline, aga Eesti on ehk Tšiilis tuntum kui Hispaanias. Hispaania on suurriik ja kohati eurotsentristliku pildiga, keskendudes Euroopa suurriikidele.

Kuidas KPMG saab ettevõtjaid aidata sisenemisel rahvusvahelistele turgudele ning milline on meie pädevus selles vallas? Meie tugevuseks on kontaktid ja igapäevane suhtlus teiste kontoritega üle maalima. Võrgustik on meie enda äri alustala ja sellest võidavad ka kliendid. Aga usun, et siin ruumi arenguks on: meie kontorite koostöö võiks olla veelgi tihedam nii Eestis, Baltikumis, Skandinaavias kui ka teistes riikides. KPMG saab investoreid ja ettevõtjaid aidata kontaktide loomisega, turu kaardistamisega ja suhtluse alustamisega. Praktiline abi esimeste sammude juures seisneb näiteks juriidilises ja maksualases nõustamises, aga võib ka mujalt alustada.

Mida toob kaasa isikuandmete töötlemise uus reeglistik? KPMG advokaadibüroo juristid ja IT nõustamisteenuste juht annavad ülevaate peamistest muudatustest, mida toob endaga kaasa isikuandmete töötlemise uus reeglistik. 2018. aasta kevadel hakatakse kohaldama uut isikuandmete töötlemise üldmäärust (GDPR), mis toob kaasa palju olulisi juriidilisi ja infotehnoloogilisi muudatusi ning tähendab ettevõtja jaoks vajadust kogu andmekaitse töötlemise protsess üle vaadata, kohandada ning uute nõuetega kooskõlla viia.

Sirli-Kristi Käpa, KPMG Advokaadibüroo vanemjurist 667 6805 sirli-kristi.kapa@kpmglegal.ee

Laura Saks, KPMG Advokaadibüroo vanemjurist 667 6804 laura.saks@kpmglegal.ee

Teet Raidma, KPMG Baltics OÜ IT nõustamisteenuste juht 667 6814 traidma@kpmg.com

Käesoleva aasta kevadel võeti vastu isikuandmete kaitse üldmäärus (General Data Protection Regulation ehk GDPR), mis asendab senise 1995. aastast pärineva andmekaitsedirektiivi. GDPR on liikmesriikidele otsekohalduv ning rakendub juba 2018. aasta mais. Andmekaitsereformi eesmärk on anda internetiajastul füüsilisele isikule suurem kontroll oma isikuandmete üle, luua digitaalse ühisturu jaoks kohandatud reeglistik ning ühtlane andmekaitse tase kogu Euroopa Liidus (EL). GDPRi mõju on äärmiselt laiaulatuslik, kuna uued põhimõtted kehtivad kõikidele ELi ettevõtjatele ja organisatsioonidele, kes töötlevad isikuandmeid. Samuti kohustuvad üldmäärust järgima need ettevõtted, mis pole ELis asutatud, kuid töötlevad ELis olevate andmesubjektide isikuandmeid seoses kaupade ja teenuste pakkumisega ELi.

Mida andmekaitsereform kaasa toob? GDPR sisaldab mitmeid uuendatud põhimõtteid, mis võivad ettevõtja jaoks kaasa tuua vajaduse muuta suures mahus seniseid protseduure ja süsteeme. Mõned näited andmetöötleja uuenenud kohustustest, mis annavad aimu muudatuste mahukusest ettevõtjale: –– i sikuandmete töötlejatel on teavitamiskohustus, mille puhul tuleb õigusi ja vabadusi kahjustada võivatest isikuandmetega seotud rikkumistest teavitada järelevalveasutust ning teatud juhtudel ka andmesubjekti ennast; –– i sikuandmete töötlemine peab olema korrastatud ja süsteemne ning andmesubjekti kohta kogutud andmestik peab olema teisaldatav ühest elektroonilise töötlemise süsteemist teise;

põhitegevus nõuab regulaarset ja süstemaatilist isikuandmete töötlemist või erikategooriasse kuuluvate isikuandmete laiapõhjalist töötlemist; –– i sikuandmete töötlejal tuleb tagada isikuandmete töötlemise toimingute dokumenteerimine ning olukorras, kus andmete töötlemisega võib tekkida füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, tuleb andmete töötlejal teha andmekaitsealane mõjuhinnang. Lisaks eelnevale võib ettevõtja jaoks keeruliseks osutuda kohustus kustutada isikuandmed olukorras, kus andmete töötlemise eesmärk on lõppenud ning andmesubjekt ei soovi edasise töötlemise jätkamist. Samuti kohustus tagada ning vajadusel tõendada andmesubjekti selgesõnalise, teadliku ja vabatahtliku nõusoleku olemasolu olukordades, kus see on nõutav. Tagamaks ELi eeskirjade täitmist liikmesriikides, suurendab GDPR riiklike andmekaitseasutuste volitusi ning seab karmid karistused, mis võivad GDPRi rikkumise eest ulatuda väikeste eksimuste puhul kuni 2%-ni ja suurte eksimuste puhul kuni 4%-ni ettevõtte eelmise aasta ülemaailmsest käibest või kuni 20 000 000 euroni, sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem.

Mida teha, et isikuandmete töötlemine vastaks uuenenud nõuetele? Kuna GDPRi mõju ettevõtetele on ulatuslik ning trahvid rikkumise eest märkimisväärsed, tuleks isikuandmete kaitsega seotud tegevused seada prioriteediks ning alustada ettevalmistustöödega juba täna. Soovitame kaardistada, millistes süsteemides ja milliseid isikuandmeid ettevõttes töödeldakse ning kes omavad

isikuandmetele ligipääsu. Kasulik oleks läbi viia andmekaitse õigus- ja infosüsteemide audit, mis võimaldab tuvastada andmete töötlemisega soetud puudused ja riskikohad. Kindlasti tuleks analüüsida ja kasutusele võtta tehnilised meetmed andmekaitsereeglite järgimiseks. Soovituslik oleks äriprotsessidest ja auditi tulemustest lähtudes töötada välja isikuandmete töötlemise juhendid ja strateegia ning koolitada töötajaid, tagamaks vastavus GDPRi nõuetele. Sõltuvalt ettevõtja tegevuslaadist ning isikuandmete töötlemise mahust ja viisist võivad ettevalmistustööd kujuneda väga ajamahukaks. Kindlasti on protsessi eduka läbiviimise eelduseks, et tegevusse on kaasatud lisaks juhtkonnale kõik osakonnad ja tugiteenused, kes isikuandmete töötlemisega kokku puutuvad. Soovitame kaaluda kogenud multidistsiplinaarse piiriülest teenust pakkuva välise nõustaja kaasamist, kes aitab viia andmetöötluse protsessi vastavusse uuendatud andmekaitse reeglistiku ja ELi andmekaitsemäärusega. KPMGs on kogenud professionaalid nii õigus- kui IT nõustamise vallas, kes multidistsiplinaarselt ja ühtse meeskonnana saavad aidata nii isikuandmete kaitse reformiga kaasnevate muudatusvajaduste kaardistamisel kui juurutamisel. Oleme sellega seonduvalt juba nõustanud mitut Eesti suurettevõtjat ning hea meelega toome oma kogemuse ka teiste klientideni. Kuivõrd äri on tihti piiriülene ja nõuded riigiti mõnevõrra erinevad, siis koostöös teiste riikide kolleegidega saame adresseerida ka terve kontserni vajadusi isikuandmete kaitse reformiga vastavuse tagamisel. KPMG Põhjamaade küberturvalisuse meeskond on üks regiooni suuremaid, olles nõustanud juba kümneid sarnaseid isikuandmete kaitse vastavuskontrolli projekte, ning piiriülestes küsimustes saame pakkuda parimat rahvusvahelist kogemust ja oskusteavet.

–– k ohustus määrata andmekaitseametnik, kui isikuandmete töötluse laad ja ulatus seda nõuavad, näiteks kui ettevõtte

Sinu konkurendid on õitsele löönud. Kas su ettevõte paistab nende varjust välja?

Me aitame oma klientidel kasvada, areneda ja edu saavutada. KPMG juhtimis- ja riskinõustamine aitab välja selgitada sinu organisatsiooni suurimad ohud ja väärtused ning neile tuginedes parandada organisatsiooni tulemuslikkust.

Vaata lisaks: kpmg.ee või võta ühendust ja uuri lähemalt: 626 8700

Enneta homset. Tegutse juba täna.

KPMG ajakirjas esitatud informatsioon on üldise iseloomuga ja ei ole mõeldud ühegi kindla füüsilise või juriidilise isiku probleemide lahendusena. Kuigi soovime anda täpset ja ajakohast infot, ei saa garanteerida, et esitatud info on täpne ka selle saamise hetkel või pärast seda. Ükski kasutaja ei tohiks esitatud infost lähtuda ilma konkreetse situatsiooni analüüsil põhineva professionaalse nõustamiseta. KPMG ja KPMG logo on Šveitsi ühingu KPMG International Cooperative (“KPMG International”) registreeritud kaubamärgid. © 2016 KPMG Baltics OÜ, Eesti osaühing ja Šveitsi ühinguga KPMG International Cooperative (”KPMG International”) lepinguliselt seotud sõltumatute ettevõtjate võrgustiku liige. Kõik õigused kaitstud.