KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 16

Milliseid konkreetseid näiteid saate tuua IT-lahendustest erameditsiinis?

Oliver: Tervishoius mängivad digiteerimine ja IT-investeeringud rohkem rolli, kui võiks arvata. Näiteks Quattromedi laborite puhul käisid alguses kõik protsessid paberil, aga müügi hetkeks oli kogu süsteem paberivaba. Qvalitase puhul oli broneerimissüsteem äärmiselt keeruline – see oli patsientidele tülikas ning meie jaoks ressursikulukas. Nüüdseks on aga kasutusel toimiv digiregistratuur, kus saab aega broneerida ja muuta. Unimedis nüüdisajastasime IT-süsteemide abil raviplaanide koostamise ning võtsime kõikides kliinikutes kasutusele hambatarkvara, kus kogu info on teistele arstidele ligipääsetav ja nähtav. Martin: Unimed kasvas kiiresti ja laienes suurtele pindadele, kuid sisemised protsessid ei läinud sellega kaasa. Ühtäkki oli paarikümne inimese asemel paarsada, ent polnud protsesse ja loogilist süsteemi, kus organisatsioon oleks saanud normaalselt oma uutes mastaapides toimida. Taavi: Need näited ja kogemus ehk kinnitavad mõtet, et kui meil ka on 10 aasta pärast tervishoius 20% tööjõupuudus, siis vähemalt osaliselt aitab tehnoloogia ja IT seda kompenseerida. Kuidas seda selgitada, et ehkki rahvaarv enamikus lääneriikides kahaneb ja meditsiin muutub tõhusamaks, on tööjõu mõttes olukord ikka nõnda kriitiline?

Martin: Siin mängivad olulist rolli tervishoiu areng

ja võimalused, mida uus tehnoloogia võimaldab pakkuda. Turul on palju uusi teenuseid, mida veel mõni aasta tagasi ei olnud, ning paratamatult on ju tarvis erialaspetsialisti, kes seda pakuks. Lisaks see juba mainitud paradigma muutus: kui varem oli tervishoid oma sisult pigem n-ö haigehoid, siis nüüd räägime ennetavast meditsiinist, mis eeldab lisatööjõudu. Pandeemia olukord ja ennetav erameditsiin on mõneti selles mõttes võrreldavad, et neist tingituna on vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele hüppeliselt kasvanud. Sellist vajadust pole varem olnud ning kriitilistel erialadel pole ka piisaval määral väljaõpet pakutud. Tundub, et Eestis lähtutakse arstide väljaõppes vananenud andmetest, ajakohatutest numbritest ja prognoosidest… Samas tulevikuvajadusi silmas pidades peaksime praegu palju rohkem meditsiinipersonali ja arste koolitama.

Taavi: Tuleb arvestada, et ka naaberriikide konkurents pole tööjõu mõttes ju kuskile kadunud. Meie haridus on konkurentsivõimeline ja samamoodi vananeva rahvastiku ning kasvava nõudlusega Põhjamaade turg survestab – välis-

15

maal kogemuse omandamine ja töötamine on endiselt atraktiivne. Sellega peaks arvestama ka õppekohtade arvus. Samas hakkame meditsiinis muutuma ise tööjõudu importivaks riigiks.

Kuivõrd peab erameditsiinis üldse arvestama tööjõuküsimusega? Kas selle hind on Eestis veel üldse konkurentsieelis?

Oliver: Erakapitali vaatest oli ehk 14 aastat tagasi veel aeg, mil investeeringu tegemisel sai võtta eelduseks, et Eestis on tööjõud odavam ning teenus seega konkurentsivõimelisem. Need ajad on lõplikult möödas, me pole enam ammu odava tööjõu riik. See kehtib kõigis majandusvaldkondades ja ka meditsiinis pole palgad enam nii madalad võrreldes Põhjala riikidega. Taavi: Kindlasti pole olukord enam nii must-valge, et kohe teisel pool n-ö õiget riigipiiri teenistus mitmekordistub. Samas riigi ja meditsiinisektori väiksuse tõttu on vähimgi liikumine väga tuntav, mistõttu iga inimene on arvel. Loomulikult on välismaal omandatud kogemus, mis puudutab näiteks haruldasemaid haigusi või uuemaid ravimeetodeid, äärmiselt väärtuslik ja seega inimeste ringlus tänuväärne, aga see kehtib eeskätt arstide tasandil. Vilunud ja väljaõppega hooldus- ja tugitöötajate puhul see päris nii pole.

Qvalitase ja Unimedi tehinguga sisenes Eesti turule Põhjala üks suuremaid ettevõtteid Mehiläinen. Mis sellega seoses muutub pikemas perspektiivis?

Martin: Suurtehingud paistavad silma, sest tege-

likult on meie erameditsiinisektor siiski veel tilluke. Jah, palju on erapraksiseid, aga need on enamasti väikesed ning ei paku suurematele ettevõtetele huvi, sest väiksemate ettevõtete koondamine ning haldamine on keeruline ja kulukas. Qvalitase ja Unimedi puhul suutsime piisavalt kasvada, et muutuda atraktiivseks – eks see oligi alguses seatud eesmärk. Erakapital on kiire kasvu saavutamiseks hea omanik, ent pikemas perspektiivis eelistasid ka kliinikud tugevat strateegilist omanikku, kes tagaks pikaajalise stabiilsuse. Võimalikke ostjaid oli ju palju, aga Mehiläineni kasuks otsustaski kogemus, tase ning nende selge soov end Eesti turul sisse seada.

Oliver: Lihtsalt mastaapide mõistmiseks: Mehiläineni käive Soomes ületab miljardit eurot – see on samas suurusjärgus Eesti Haigekassa eelarvega. Nende võimekus ja mahud on võrreldavad ja kindlasti on huvitav jälgida, kuidas see turgu mõjutab. Lisaks on Mehiläinen ju globaalselt tuntud digitaalne liider selles valdkonnas, tõeline pioneer oma nutikate lahenduste ja süsteemidega.

| Ettevõtte juhi väljakutsed — äri kasv ja jätkusuutlikkus |


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.