Nii-öelda rohepööre pole enam pelgalt majanduskeskne trend, vaid paradigma muutus, mis haarab endaga kõik sektorid ning ühiskonna laiemalt. Energiasektor saab ilmselgelt olema selle paradigma muutuse epitsentris. Riik veab rohepööret kahe veduriga Euroopa Liidu kliimaeesmärgid on ülimalt ambitsioonikad ning eelmise aasta lõpus leppisid Euroopa Liidu juhid kokku CO2 heitmete vähendamises varasema 40% asemel uue ja kõrgema eesmärgi, 55% peale (võrreldes 1990. aastaga) aastaks 2030. Ambitsioonikad eesmärgid seavad riigi küsimuse ette: kuidas nende eesmärkide täitmine tagada? Et riigi peamisteks poliitilisteks stiimuliteks majanduse suunamisel on maksupoliitika ja toetused, võimegi lähiaastatel oodata muudatusi mõlemas. Riigi maksupoliitikat kujundavad lähiaastatel lisaks rohepöördele ka koroonaviiruse pikaajalised tagajärjed, nagu näiteks pandeemiakriisi mõjude leevendamiseks tehtud 1,5 miljardi euro suurune võlakirjaemissioon. Riigi seisukohast on keskkonnatasud üks lihtsamaid võimalusi defitsiidis eelarve turgutamiseks, sest võrreldes paljude teiste maksumeetmetega on siin ka poliitiline risk äärmiselt madal, kuna maksu eesmärk on ju rohelisem ja puhtam tulevik. Väljaande The Times küsitlus ökonomistide seas kinnitas, et just keskkonnatasud on koht, kus riigid eelarvesse lisatulusid otsivad, kuna sellega kaasneb ka kliimaeesmärkide täitmine ning emotsionaalselt on sellised maksud oma põhimõttelt ühiskonnale vastuvõetavamad. Lisaks uuendab Euroopa Liit käesoleval aastal saastekvootide süsteemi põhimõtteid, mistõttu on oodata nõuete karmistamist ning ei saa välistada, et kvoodisüsteemi haare sektorite lõikes laieneb. Positiivse stiimulina toetab riik lähiaastatel taastuvenergiat mitmete toetusmeetmetega ning järgmise kolme aasta jooksul on vähempakkumistega oodata üle poole miljardi euro uusi investee-
77
rimisotsuseid taastuvenergeetikasse. Lisaks on oodata esimesi projekte Euroopa toetustega võimendatud uute tehnoloogiate vallas nagu vesinik ja e-kütused ning laiemalt tulevad kasutusse ka elektribussid ja -autod. Kliimaeesmärkide saavutamiseks karmistuvad nõuded ja jagatavad toetused panevad ettevõtted koostoimena paratamatult üha tõsisemalt arendama oma jätkusuutlikkuse strateegiat ning investeerima keskkonnajalajälje vähendamisse. Roheline äristrateegia tagab madalamad laenuintressid Riigi maksu- ja toetuspoliitika kõrval veab rohepööret ka pangandussektor, mis näitab suunda omaenda jätkusuutlikkuse strateegiaga, aga lähtub ka investeeringutes üha enam rohelistest ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest. Kõik Eesti suuremad pangad on turule tulnud erinevate laenu- või liisingutoodetega, stimuleerides soodsamate intressimääradega keskkonnasäästlike investeeringute tegemist. Ettevõtlussektorit suunavad pangad läbi investeerimispoliitika, mis üha enam välistab märkimisväärsed investeeringud kõrge jätkusuutlikkusriskiga äridesse. Näiteks Swedbank on võtnud jätkusuutlikkuse ning keskkonnariskide analüüsi ettevõtete finantseerimisprotsessi igapäevaseks osaks. Äriotsuseid tehes hinnatakse ettevõtte sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid ning arvestatakse, et kliimaprobleeme eiravad ettevõtted võivad pikemas perspektiivis riskida oma äri konkurentsivõime langemisega ning on seetõttu pangale riskantsem investeering. Samas on Swedbanki
| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |