KPMG Eesti juhtimisajakiri FOORUM 2021/2022

Page 82

Foorumile antud intervjuus ütleb KPMG maksuteenuste juht Joel Zernask, et on oodata maksulaekumiste kiiret kasvu, sest piirangute leevenedes vallandub tarbimisbuum. Kuidas teie näete tarbijanõudluse arengut?

Tarmo: IuteCrediti turgudel see kindlasti kasvab,

samas aga pole need turud nii lihtsalt hoomatavad ja mõõdetavad, sest digitaalse ja nn valge majanduse osakaal on neis väiksem. Kui inimesed tormavad turule ostma kasutatud autot või kurki, siis see ei kajastu ilmtingimata kohe kogustatistikas. Kõik see toimub teatud viivituse ja moonutusega, sest statistikas ei ole näha tegelikke turuhindu. Üldisemalt võttes aga inimeste tarbimismaht kasvab ja edasi lükatud tarbimisotsuseid on hakatud täitma. Näiteks selle aasta mai oli meil Moldovas aastate parim maikuu.

Eero: Selge on see, et inflatsioonimull on hakanud toimima. Inflatsioon on kõikjal ning raha on palju ja odavalt saada, mis läheb ilmselt enamikus tarbimisse. Pikalt on oodatud, et saaks reisida ja kulutada. Eks näeme, mis samme keskpangad nüüd astuvad ja mida inflatsiooni vastu ette võtavad. Finantssektori regulatsioone on viimastel aastatel karmistatud nii tarbijate kaitsmise kui ka rahapesuvastase võitluse eesmärgil. Kas võib öelda, et suur osa sellest tööst on ELi tasandil nüüdseks seljataga?

Tarmo:

Kardan, et ei ole seljataga. Pelgan, et peab juhtuma mingi suuremat sorti segadus, mille käigus peab süsteemis toimuma põhjalik lihtsustamine, reform. Praegu olen regulatsioonide suhtes pessimist, kui vaatan meie enda iga-aastast tegevuskulu. Pean silmas raha, mida me kulutame selle peale, et täita nõudeid, esitada raporteid, kontrollida iseenda tegevust või seda selgitada. See kulu järjest suureneb ja IuteCreditist julgelt 15% tegeleb puhtalt regulatsioonide ja nõuete täitmisega. Kusjuures arvan, et meil on seejuures veel suhteliselt hästi läinud. Sellega tuleb õppida elama, aga ma ei usu, et see on õige suund. Regulatsioonide hulk kasvab, nende järgimine on hästi kallis ja tegelikult on nende vahel ka vasturääkivusi. Kuid üksikisik ei suuda üksinda seda lainet tagasi pöörata. Trend muutub siis, kui juhtub midagi suuremat ja kõik on sunnitud reageerima. Mis see täpselt olla võiks, ei oska ette öelda. Ilmselt näeme ka trendi, kus finantsasutuste bilanss ühelt poolt kasvab, kuid teisalt väheneb järjest finantside tootlikkus ja tulu, millest suur osa kulub nõuete täitmisele.

Eero: Eelmisest finantskriisist on üle kümne aasta möödas ja selle jooksul on tõepoolest väga palju regulatsioone juurde tulnud, eriti pankadele. Seal on sellised vanad tuttavad teemad nagu kapi-

81

talinõuded, likviidsus, kliendi tuvastamine, rahapesuvastane võitlus, kapitali adekvaatsus ning vastutustundlik laenamine. Rohkem tähelepanu saavad uued asjad, nagu andmekaitse ja küberturvalisus. Lisaks muudab finantstehnoloogia areng ärimudeleid ja tekivad uued lahendused, nii et regulatsioon reageerib teatud viivitusega ka sellele. Krediidiasutused on pidanud juba mitu aastat rinda pistma veebipõhiste maksevahendajate ja virtuaalsete uuspankadega. Mis võiks olla järgmine arenguetapp ja mis võimalused siin on Eesti ja Euroopa finantsasutustel?

Tarmo:

Praegu on pigem uute pankade ehitamise aeg. Praegused pangad, kes suudavad ennast veel ümber pöörata, jäävad alles, teised kaovad. Tekivad uued finantsasutused, mida hakkame tulevikus nimetama pankadeks. Nad suudavad teha välkmakseid, mida saab juhtida arvutist või mobiiltelefonilt. Maksed on keeruliseks tehtud ja digiteerimine tähendab lihtsustamist kliendikogemuse mõttes. Selge uus suund on see, et kõik toimub hetkega. Milleks on üldse inimesel vaja teada IBAN-koodi? Ma isegi sisestasin seda eile kolm korda valesti, enne kui sain makse teha. Teine suund on see, et maksed integreeritakse tarbimisega. Näeme seda mudelit hiigelsuure Amazoni kui maailma ühe väärtuslikuma ettevõtte näitel, kus müüjad ja ostjad saavad kokku ühes keskkonnas. Sinna kogunevad asjade või teenuste ostjad-müüjad ja kohe on seal olemas ka makseja krediidilahendused. Lõpuks jõuab see edasi ettevõtete rahastamisse, nii et kujunevad välja suured integreeritud turuplatsid, kus saab kaubelda standardiseeritud asjadega ning kus on oluline, et kõik on usaldusväärsed.

Eero:

Üks trend on ka makseteenuste kolimine mobiili. Eesti või Eesti juurtega finantsasutuste võimalused on väga head, sest vana Euroopa ei ole digimaailmaga nii kiiresti kohanenud ja seal on palju turgu, mis ootab vallutamist. Uues Euroopas kasvatab turgu üldine elatustaseme tõus ja võimalusi jagub nii praegustele kui ka uutele tegijatele. Mobiilimaksete populaarsus ja integreeritus teiste keskkondadega, ka sotsiaalmeediaga, võib anda eelise sellistele tehnoloogiahiidudele nagu Apple või Facebook. Näiteks Hiinas on 90% mobiilimaksete turust kahe suure maksepakkuja käes. Euroopa turg on väga killustunud sellega võrreldes. Milles on IuteCrediti edu saladus, eriti arvestades Eesti ettevõtte jaoks eksootilisi turge, kus tegutsete? Miks valis IuteCredit EL-i mittekuuluvad Balkanimaad (erandiks Bulgaaria) ja Moldova, mitte näiteks Türgi ja Armeenia, mis on geograafiliselt peaaegu sama kaugel, aga samuti EL-ist väljaspool?

Tarmo:

Tegu oli puhta juhusega. Kaks ettevõtlikku inimest hakkasid midagi tegema teatud põhimõtete järgi. Minu partner Allar Niinepuu

| Maailm täis võimalusi – uued ärimudelid |


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.